Põhjuste hulka,mis kutsuvad esile iga kuuli erineva algkiiruse, kuuluvad: 1.) kuuli ja paiskelaengu erinev mass, kuuli ja kesta kuju ning laadimistiheduse erinevus ja muud laskemoona valmistamise ebatäpsused, 2.) paikselaengute erinev temperatuur, mis omakorda sõltub välisõhu temperatuuri muutustest ning padruni soojenenud padrunipesas viibimise ajast, 3.) relva raua kuumenemine ja selle kulumisaste. Loetöetud põhjused sõltuvad peamiselt laskemoonast ja relvadest. Erineva viskenurga ja erineva laskesuuna põhjustavad: 1.) sihtimisvead, 2.) erinevad väljalennunurgad, mis sõltuvad laskeasendist ja erinevast relva hoidmisest, eriti valangutega tulistades. 3.) relva osade ja mehhanismide liikumisest ning relva tagasilöögist tulenev relva raua võnkumine, eriti valangute puhul. Nimetatud põhjused sõltuvad peamiselt laskuri väljaõppest. Kuuli lennu erinevad tingimused hõlmavad: 1.) atmosfääriolude erinevust, eriti tuule suunda ja kiirust laskude(valangute)ajal. 2
Punktmassi kinemaatika. 1.1 Kulgliikumine Taustkeha keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Taustsüsteem kella ja koordinaadistikuga varustatud taustkeha. Punktmass keha, mille mõõtmed võib kasutatavas lähenduses arvestamata jätta (kahe linna vahel liikuv auto, mille mõõtmed on kaduvväikesed linnadevahelise kaugusega; ümber päikese tiirlev planeet, mille mõõtmed on kaduvväikesed tema orbiidi mõõtmetega jne.). z punktmass v r O taustkeha y x taustsüsteem r - punktmassi kohavektor vaadeldavas taustsüsteemis. v - punktmassi kiirusvektor vaa...
liikumine koordinaattelgede sihilisteks, teineteisega ristuvateks ja seetõttu ka üksteisest sõltumatuteks komponentideks. Liikumisvõrrandid kirjutatakse välja iga telje sihis eraldi ja avaldatakse selliselt saadud võrrandisüsteemist otsitavad suurused. Kaldu horisondiga visatud keha liikumine-maksimaalne lennukaugus Sellest valemist saab teha järeldused: sin a(alfa)=cos(90-alfa ) siis 1) viskenurkade ja90 korral on lennukaugused võrdsed, 2) suurim lennukaugus on viskenurga 0 45 korral. Maksimaalne lennukõrgus 3.Ühtlase pöördliikumisega seotud mõisted. erinevalt kulgliikumisest pöördliikumise korral pole mõtet rääkida teepikkusest, kuna erinevad keha punktid läbivad erinevad teepikkused. Pöördenurk- ,mis on kõigi punktide jaoks ühesugune.Ühik on 1 radiaani. Ühtlase liikumise korral on ka nende punktide joonkiirused erinevad ja seda suuremad, mida kaugemal paikneb vaadeldav punkt pöörlemisteljest
Teame, et gravitatsiooniline kiirendus on . Eeldame näiteks, et veepommi viskekiirus on ning rattasõidu kiirus näi- teks . Sel juhul võime viskekauguse sõltuvust viskenurgast kirjeldada järgmisel graafikul: Näeme, et veepomm lendab kõige kaugemale, kui viskenurk on veidi suurem kui ja veidi väiksem kui . Kui tahame aga optimaalse viskenurga leida üldjuhul sõltuvuses viskekiirusest ning sõidukiirusest, peame lahendama ekstreemumülesande: maksimaalse kau- 336 guse korral on kauguse tuletis viskenurga suhtes võrdne nulliga. Tõepoolest, nagu nägime, on funktsiooni maksimumis ja miinimumis puutujasirge paralleelne -tel- jega ja seega on tuletis null [lk 328]. Samas, sellest, et punktis on tuletis null, ei selgu küll kohe, et tegemist on maksi-
saadud avaldist, on tulemuseks 2 v sin 2 α z max = 0 . (1.31) 2g Lõpetuseks teeme valemist (1.30) veel mõned järeldused. Et kehtib seos sin α = cos(90 0 − α ) , siis 7 1) viskenurkade α ja 90 0 − α korral on lennukaugused võrdsed, 2) suurim lennukaugus on viskenurga 45 0 korral. 8 2. Pöördliikumine 2.1 Ühtlase pöördliikumisega seotud mõisted Vaatleme esmalt ühtlast pöördliikumist pöörleva ratta näitel, millel tähistame kaks punkti – punkt A1 kaugusel r1 ja punkt A2 kaugusel r2 pöörlemisteljest. Ratta pöörlemisel läbib punkt A2 ilmselt pikema teepikkuse s 2 kui punkt A1 , mille läbitud teepikkus olgu s1 . r
3) relva raua kuumenemine ja selle tuule suunda ja kiirust laskude (va- kulumisaste. langute) ajal; 2) õhu takistusjõu muutumist sõltu- Loetletud põhjused sõltuvad peami- valt kuuli massist, kujust ja mõõtme- selt laskemoonast ja relvadest. test. Erineva viskenurga ja erineva laske- Need põhjused sõltuvad lasketingi- suuna põhjustavad: mustest ja laskemoonast. 1) sihtimisvead; Iga lasku mõjutavad eri moel kõik 2) erinevad väljalennunurgad, mis eespool nimetatud põhjused, st iga sõltuvad laskeasendist ja erinevast rel- kuuli lennujoon erineb teiste kuulide 116
annaabi.ee 
