Otse korvile põrgatades võib peatuda ka hüppega. Hüppeviskeid sooritatakse nii kõrgelt kui ka madalalt hüppelt. Mida lähemal korvile, seda kõrgem hüpe, ja mida kaugemal korvist, seda madalam hüpe. Pärast viset peab olema kohe valmis edasi tegutsema (lauda võtma või tagasi kaitsesse minema). · Et hästi hüppelt visata: - Kõik ühekäe-ülaltviske tehnika elemendid pädevad ka hüppeviske puhul, vise sooritatakse ainult hüppelt, mitte jalad maas. - Vajalik jõud viskeliigutuse sooritamiseks saadakse jalgade sirutumisega tasakaalustatud asendist ja kerge üleshüppega. Mida kaugemalt visatakse, seda rohkem jalgade jõudu tuleb viskesse rakendada. - Pall vabastatakse just enne hüppe kõrgema punkti saavutamist. - Viskeks hüpatakse üles ja maandutakse samasse kohta. - Hüppelt vise on ühtne, sujuv liikumine põlvede sirutusest ja käte viimisest üles viskeasendisse koos palliga ning viskeliigutuse sooritamine.
jooks saavutatakse 5-6 eluaastaks. Hüppamine. On keerulisem kui kõnd ja jooks. Lihtsamad hüppevormid ilmnevad enne 2 aastaks saamist. 2 jalaga koos äratõuge ilmneb 3-4 eluaastal. Keerulisemate hüppevormide täiustamine kestab kogu lapseea jooksul. Vise ja püüdmine. Vise on keeruline liigutustegevus mis eeldab liigutuse planeerimist. 3-6 aastasel lapsel on viskeliigutuste põhistruktuur väljakujunenud. Selle täiustumine jätkub ka veel puberteedi perioodil.Tütarlapsed ei saavuta viskeliigutuse viimast arengusaadiumi. Poisid on paremad kui tüdrukud!!!
erinevaid oskusi. MOTOORSE arengu astmed -3a algetapp :laps teeb esimesi katsetusi , liigutused pole koordineeritud ja rütmilised. 3ndaks elua on laps omandanud algsed põhiliigutusoskused, kõnnil täiustub jalgade painutus ja sirutus toe ja hooperioodi jooksul, kogu kõnnak muutub pingevabamaks. Jookusle isel lennuperiood ilmneb 6-7kuud peale iseseisva kõnni algust, enne 2e.a ilmnevad hüplemise lihtsamad vormid, viskeliigutuse omandamine on 2-5a lapsele raskeks ülesandeks. 4-5a.põhietapp- laps suudab liigutusi paremini kontrollida *lõpuks on kujunenud teatud põhiliig tase ja selle alusel saab võim teatav keh võimekuse areng. *kujuneb välja täiskasvanule omane kõnni tegevus. *sobivaim vise täpsusele. 6-7a-väljakujunenud etapp- liigutuste kõik osad on omavehel integreeritud õigeks ja koordineeritud tegevuseks. *isel keh võimete arengu ja põhiliig kujunemise suhteline
Pall ei muutu "surnud " palliks ja visatud korvi loetakse, kui: - Pall on õhus pealeviskest ja: 1) Kohtunik vilistab; 2) Kõlab perioodi lõppu tähistav mängukella signaal; 3) Kõlab 24-sekundi seadme signaal. - Pall on õhus vabaviskest ja kohtunik vilistab rikkumise mitte vabaviskajale. - Vastane teeb ükskõik millisele mängijale vea hetkel, mil pall on pealeviskel oleva mängija valduses ja viimane lõpetab pideva liikumisega, enne vea tegemist alustatud viskeliigutuse. - See tingimus ei kehti ja korvi ei loeta siis, kui kohtunik vilistab kuna: 1) Kõlas perioodi lõppu tähistav mängukella signaal 2) Kõlas 24-sekundi seadme signaal 3) Mängija alustas täiesti uut viskeliigutust. 11 PALLI VALDAMINE - Võistkonna palli valdamine algab hetkest, mil selle võistkonna mängija valdab "elus" palli, hoides
Pall ei muutu "surnud " palliks ja visatud korvi loetakse, kui: Pall on õhus pealeviskest ja: - kohtunik vilistab; - kõlab perioodi lõppu tähistav mängukella signaal; - kõlab 24-sekundi seadme signaal. Pall on õhus vabaviskest ja kohtunik vilistab rikkumise mitte vabaviskajale. Vastane teeb ükskõik millisele mängijale vea hetkel, mil pall on pealeviskel oleva mängija valduses ja viimane lõpetab pideva liikumisega, enne vea tegemist alustatud viskeliigutuse. See tingimus ei kehti ja korvi ei loeta siis, kui kohtunik vilistab kuna: - kõlas perioodi lõppu tähistav mängukella signaal - kõlas 24-sekundi seadme signaal - mängija alustas täiesti uut viskeliigutust. Palli valdamine Võistkonna palli valdamine algab hetkest, mil selle võistkonna mängija valdab "elus" palli, hoides seda käes või põrgatades, või kui "elus" pall on tema valduses. Võistkonna palli valdamine kestab, kui:
annaabi.ee 
