venelaste, saarlaste, harjulaste ja sakalaste ühisvägi. · Pärast 20päevast piiramist -> linnust kaitsvad ugalased ja sakslased andsid alla ja kohustusid kogu Eestist lahkuma. Eesti muistne vabadusvõitlus: Madisepäeva lahing. · Eestlased said enesekindlust juurde(Otepää all saavutatud võit) -> plaan Riiat ründama -> asuti Sakala vanema Lembitu juhtimisel vägesi koondama -> 6000meest pea kõikidest maakondadest : sakalasi, ridalasi, harjulasi, virulasi, rävalasi, järvalasi. Täiendust toodi ka Novgorodi vürtsilt -> vaenlased(sakslased, liivlased, latgalid) kuulsid-> koostasid enda 3000mehelise väe. · Otsustav lahing toimus 1217.aasta Madisepäeval (21.sept) Viljandi lähedal -> eestlased jäid alla, ehkki mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi 1. Langesid Lembitu ja mitmed teised eesti vanemad 2. Ristisõdijate poolel langes Kaupo. Lahing Tallinna all, taanlaste lipu legend Eesti muistne vabadusvõitlus
Piirajate arv oli kokku 20 000. Piiramine kestis 17 päeva. Riiast said sakslased appi 3000 meest, aga juba eemal tekkis neil piirajatega lahing ning vaevu jõudsid nad linnusesse jõuda. Kolmandal päeval pärast sakslaste saabumist algasid läbirääkimised ja sakslased pidid lahkuma kogu Eestist. Otepää all saavutati võit. Madisepäeva lahing Võitu taheti kohe edasi arendada ja eestlased läksid Novgorodi abi paluma. Peaorganisaatoriks sai Lembitu. Eestist kogunes kokku virulasi, ridalasi, harjulasi, sakalasi, rävalasi ja järvalasi kokku u. 6000 meest. Vene vägedega hakati edasi liikuma. 1217. a. Madisepäeval (21. september) põrkasid kokku eestlase ja venelaste väed ning sakslaste, liivlaste ja latgalite väed. Puhkes lahing, mis kestis mitu tundi. Liivlased sunniti taganema, kuigi pikkamööda murdsid sakslased läbi eestlaste malevast ja eestlased pidid taganema. Langes ka Lembitu. Madisepäeva lahing kaotati. Taanlased vallutavad Põhja-Eesti 1219. a
aastal ütlesid välja Viljandi kaitsjad: "Tunnistame teie jumala suuremaks meie jumalatest, ta on meist ülesaamisega painutanud meie meele teda austama". Samas leidus juba vallutusajalgi eestlaste seas uue usu suhtes erinevaid arvamusi ja hoiakuid. Lisaks Lembitule teame 13. sajandi algusest Virumaa vanemat Tabelinust, kelle sakslased olid kord Ojamaal ristinud ja kelle taanlased hiljem sakslastelt ristimise teist korda vastuvõtmise eest üles poosid. Ei ole põhjust unustada ka neid virulasi ja järvalasi, kes 1222.1223. a ülestõusu ajal oma preestreid lõunaeestlaste kombel ei tapnud, vaid nad tervena Tallinna saatsid, samuti lähedase liivi hõimu kristlasest vanemat Kaupot, kes püüdis juba pöördumatult muutunud oludes Euroopa koputas täies väes esmalt liivlaste uksele leida oma rahvale parimat tulevikku ning sobitada seda uue aja ja usuga. Paljuski võib 13. sajandi alguse olukorda võrrelda tänase päevaga, mil Eesti seisab Euroopa Liitu astumise valiku ees
B. 169). Siit on selge, et sel ajal saarlased maksusid maksid otse maaisandatele (piiskopile ning ordule) ja kirikule. Need maksud ei olnud mitte igal pool ja igal ajal ühesugused. Peale kümnise ja adramaksu oli veel muid vähemaid maksukohustusi, mis kas osalt või viimaks täielikult pärismaalaste kanda jäeti, nagu piiskopi visitatsioonisõitude kulud ehk n. n. sünodaalprokuratsioonid ehk -maksud (annona sinodalis). Harjulasi ja virulasi kohustati 1259, lõplikult 1281, säärast maksu Tallinna piiskopile maksma, arvates iga adra pealt 2 külimittu rukkeid aastas 2 sõidu eest (10 külimittu arvati ühe riia vaka peale, U. B. 240);. v. U. B. 337 ja 475. Vasallid maksid 1 kümnendiku neile osaks saavast kümnisest; selle väljalunastamiseks ostsid nad siis piiskopile 60 adramaad ,,Vaetele" ja ,,Koddiel'i" külast, mille kohta piiskopp ja siis kuningas 1281 oma nõusoleku avaldasid (U. B. 475).
Aprillis saarlaste ja põhjaeestlaste ebaõnnestunud katse Tallinna taanlastelt tagasi 1221 vallutada, taanlaste ja sakslaste leping mõjupiiride kohta; hakati täitma ristiusu väliseid kombeid. Suvel maabusid taanlased Saaremaal ja ehitasid sinna kivilinnuse; pärast kuningas 1222 Valdemar II lahkumist vallutasid linnuse saarlased, seejärel kihutasid nad vastuhakule ka harjulasi, läänlasi, virulasi ja järvalasi. 1223 Jaanuari lõpus sakalaste vastuhakk Viljandis; veebruaris vastuhakk Ugandis, Tallinna linna piiramine, sakslaste linnuste vallutamine; Tallinn jäi taanlaste valdusse; vastastikused sõjakäigud maa lõunapiiril, eestlaste kaotus teises Ümera lahingus; augustis vallutasid sakslased Viljandi; venelaste retk läbi Eesti eestlaste liitlastena.
annaabi.ee 
