muusikute administraator), solistid, orkester. 7. A)Barokiaegne muusika jagunes stiililiselt 3ks: 1) Vana ehk kiriklik stiil – peamiselt Sksm.-l- muusika oli polüfooniline, vaimulik koorimuusika ja orelile kirjutatud. 2) Kammerstiil – peamiselt Pr.-l, tekkis rokokoo – stiil, klavessiinimuusika, muusika oli kerge, mänglev, emotsionaalne. Mängiti haaravat muusikat õukonna- publiku jaoks. Pillimängijad mängivad ja lauljad laulavad nüüd virtuoosselt ehk meisterlikult. Oli tarvis paremini hääles püsivaid pille- järgnes pillide hoogne areng. 3) Teatraalne stiil – seotud ooperi ja balleti sünniga. Ooper tekkis Itaalias- esimene ooper “Daphne”(1697)- Jacopo Peri. B)opera buffa ja opera seria C) C.Monteverdi,Al.Scarlatti, Pergolesi, Georg Philip Telemann, Henry Purcell. D)- E)kapellmeister- saksa tiitel kabeli või õukonna muusikadirektori kohta.
Lõpus muutub dünaamika ootamatult forteks, mis iseloomustab noormehe rahutut emotsiooni. 4. Tardumus Klaver alustab pala prestissimo tempoga, mis jääb kestma kogu pala vältel. Pala edastas justkui kaootilist emotsiooni minu jaoks. Räägitakse endiselt valust ja pettumusest. Muusika võimendab peategelase hektilist otsingut mineviku järgi. Selles palas laulab bass vokalist kõrgeima noodi tervest laulutsükli teosest. 5. Pärnapuu Klaver kirjeldab väga virtuoosselt meenutust pärnapuu lehtede virvendamisest soojal päeval, mida noormees meenutab süngel talvisel õhtul. Ettekujutus on väga selgelt saadud tänu pianisti Kadri-Ann Sumera oskuslikkusele. Esimene salm on rahulik ja lüüriline. Kolmas aga sünge ja kurvameelne. Tempo muutub pala jooksul. Sünge ja rõõmsameelne meloodia vaheldumisi. Ka dünaamika on vahelduv. Pärnapuu on tihti olnud romantilises kirjanduses kodu ja turvalisuse sümboliks. Palas tunneb noormees
Polüfoonilise kirjaviisi asemel sai tooniandvaks stiiliks monoodia. Polüfooniline kirjaviis säilitas oma tähtsuse peamiselt vaid Saks muusikas, Valitsevaks said duur- ja moll-helilaad. Muusikaline väljendus lähtus alates 17. Sajandist väga oluliselt harmooniast. Barokkajastul hakati improviseerima harmooniat helilooja komponeeritud bassihäälele. Sellist harmooniasaadet nimetatakse basso continuo'ks. Muusika orienteerus ikka enam kuulajale ning iseloomulikuks sai virtuoosselt kaunistatud ja kuulaja tundeid mõjutav esituslaad. 11)Hilisrenessanssi ansamblimadrigali asemele tõusis 17. Sajandi alguses aaria. Sajandi lõpul tuli Itaalias kasutusele da-capo-aaria. Varabaroki laulvast deklamatsioonist arenes välja retsitatiiv ehk kõnelähedane laul. Tähtsaim kammermuusika zanr üksiku aaria kõrval oli kantaat. Samuti olid tähtsad zanrid ooper ja oratoorium. Oratooriumizanri tähtsaimaks alaliigiks sai protestantlikus muusikas passioon ehk Jeesuse kannatuslugu
Polüfoonilise kirjaviisi asemel sai tooniandvaks stiiliks monoodia. Polüfooniline kirjaviis säilitas oma tähtsuse peamiselt vaid Saks muusikas, Valitsevaks said duur- ja moll-helilaad. Muusikaline väljendus lähtus alates 17. Sajandist väga oluliselt harmooniast. Barokkajastul hakati improviseerima harmooniat helilooja komponeeritud bassihäälele. Sellist harmooniasaadet nimetatakse basso continuo'ks. Muusika orienteerus ikka enam kuulajale ning iseloomulikuks sai virtuoosselt kaunistatud ja kuulaja tundeid mõjutav esituslaad. 12) BAROKKAJASTU MUUSIKAZANRID Hilisrenessanssi ansamblimadrigali asemele tõusis 17. Sajandi alguses aaria. Sajandi lõpul tuli Itaalias kasutusele da-capo-aaria. Varabaroki laulvast deklamatsioonist arenes välja retsitatiiv ehk kõnelähedane laul. Tähtsaim kammermuusikazanr üksiku aaria kõrval oli kantaat. Samuti olid tähtsad zanrid ooper ja oratoorium. Oratooriumizanri tähtsaimaks alaliigiks sai
Johannes Brahms sai ilmselt esimesed klaveritunnid oma muusikust isalt, kuid seitsmeaastaselt sai ta oma õpetajaks tunnustatud pianisti Otto F. W. Cosseli. (The New Grove...1980b: 155) Tuntum teos vast ongi temalt ,,Hungarian Dances", mis viitab kindlalt ungari mõjudele, kuid nagu juba ennist mainitud on tegemist puhtalt mustlasmuusika mõjudega.. Soolot mängib viiul. Tegemist on mustlasmuusikale omase kiire tantsulooga, kus poognaga mängitakse virtuoosselt ja intensiivselt. See teos oli ilmselt inspireeritu mustlasmuusikust Eduard Remenyi´st ja suurest viiuldajast Joseph Joachimist. (Classical music...1994: 64) 23 Järgnevalt analüüsin Johannes Brahmsi tuntuimat osa tema tsüklist ,,Hungarian Dances" (Ungari tantsud). Kuulates tema ,,Hungarian Dance No. 5" (Lisa 4), ilmneb sarnasus mustlasmuusikaga. Selles kasutab Brahms Ungari rahvatantsu taardasi rütme
annaabi.ee 
