1842. aastal andis Liszt kolm kontserdi ka Tartus, eestlasi tolleaegse publiku seas ilmselt veel ei olnud. Koos musitseeriti ka kohaliku pianisti A. Bernardiga. Kuigi Liszti menu oli suur, oli neidki, kellele tema muusikakäsitlus ei olnud meeltmööda. Talle heideti ette ülepakutud artistlikkust, publikuga koketeerimist, liialdusi väljenduses, omavolitsemisi tekstis ja küllap mitte ilma põhjuseta 1847. a., olles vaid 35-aastane ja oma võimete tipul, loobus ta virtuoosina kontserteerimisest. Ta asus elama Weimarisse, kus õuekapellmeistri ameti kõrval pühendus ta loomingule ja õpetamisele. Edaspidi andis mees kontserte vaid heategeval eesmärgil ning õpetussõnugi jagas sageli tasuta. See oli nn meistriklass, kuhu voolas õpilasi maailma erinurkadest. Enamik neist olid juba kontserteerivad pianistid. 1875. aastal asutati tema initsiatiivil Budapesti muusikaakadeemia, kus ta õppetöö
seas on ka sellised,mis käsitlevad Mozarti kaasaegset elu. Mozart leidis,et ooperis peab luule olema muusika ,,kuulekaks tütreks." Tema ooperid on vormilt veel numbriooperid. Neis on tähtis koht aariatel ja ansamblitel. Suur viisirikkus ja ilmekus muutis paljud neist üldrahvalikult populaarseks. [3.Lk.38] Mozart on loonud ka hulganisti klaverimuusikat. Selle loomist alustas ta juba varases nooruses. Rännates virtuoosina, pühendas ta oma teosed kord Prantsuse Kuninga Lois XV tütrele, kord Inglismaa kuningannale Charlotte'ile ja teistele Euroopa õukondade tähtsatele daamidele. Esimesed kuus klaverisonaati on pärist aastaist 1774-1775. Helilooja oli siis juba Salzburgi peapiiskopi teenistuses. Teise tähtsa lõigu Mozarti sonaadiloomingus moodustavad tema seitse sonaati(7-13),mis on loodud aastail 1777- 1778. Sageli nimetatakse neid sonaate reisisonaatideks,kuna nad kajastavad neil
osutub õpilasele liiga raskeks kandamiks? end sellesse sedavõrd haaratuna, et Kui palju vabadust suudab taluda kaotab ajataju. Ta läheks justkui kaasa 1. klassi ja kui palju 12. klassi õpilane? mingi suure hoovusega, tundes samas Kas seda on üldse uuritud? energia tugevat juurdevoolu ja tajudes Tõsi, vabadus võib osutuda ka raskeks end virtuoosina, kes rakendab oma võimeid kandamiks. Asjade selline käik ei täiel määral ja suudab hoida olukorda ole välistatud, kuid see ei pea nii jääma kontrolli all. hariduse toel saab inimeste vabaduse Küllap meenutab Csikszentmihalyi talumise võimet suurendada. Hea flow' kirjeldus mõnelegi lugejale kooliaja haridus annab julguse teha selliseid valikuid, kõige põnevamaid tunde, kus aeg möödus
veel atraktiivsemaid võtteid. Eriliselt hindas ta maalimise kiirust, ilmselt lootes nõnda mõistuse ikkest vabaneda. Mathieu oli esimesi Euroopa kunstnikke, kes muutis pildi tegemise etenduseks (nt. mõnikord pani ta selga raudrüü ja maalis siis ,,nagu oleks pilt saratseen ja tema ise Roland"). Kuigi Mathieu võistles ameeriklastega nii teose formaadis kui ka etenduslikkuses, ei saavutanud ta nendega võrreldavat seisundit avangardismi ajaloos. E. Lucie-Smithi arvates näis ta ,,virtuoosina, kes rahuldub oma trikkidega". ALBERTO BURRI (s. 1915) katsetas väga radikaalsete materjalidega lisas maalile esemeid (vanad katkised kotid); kuumutas värvi metallplaadil, kuhu tekkisid värvimullid, mis hiljem lõhkesid reljeefitaoliseks jne. KARL APPEL (s.1927) kuulus rühmitusse ,,Cobra", maalis figuure väga väljendusrikkalt, lihtsustavalt ja erksate värvidega. WOLS (1913-1951) Pariisi kriitik M. Tapié kuulutas aastal 1950, et esimene art-informel'i esindaja on hoopis
võtteid. Eriliselt hindas ta maalimise kiirust, ilmselt lootes nõnda mõistuse ikkest vabaneda. Mathieu oli esimesi Euroopa kunstnikke, kes muutis pildi tegemise etenduseks (nt. mõnikord pani ta selga raudrüü ja maalis siis ,,nagu oleks pilt saratseen ja tema ise Roland"). Kuigi Mathieu võistles ameeriklastega nii teose formaadis kui ka etenduslikkuses, ei saavutanud ta nendega võrreldavat seisundit avangardismi ajaloos. E. Lucie-Smithi arvates näis ta ,,virtuoosina, kes rahuldub oma trikkidega". ALBERTO BURRI (s. 1915) katsetas väga radikaalsete materjalidega lisas maalile esemeid (vanad katkised kotid); kuumutas värvi metallplaadil, kuhu tekkisid värvimullid, mis hiljem lõhkesid reljeefitaoliseks jne. KARL APPEL (s.1927) kuulus rühmitusse ,,Cobra", maalis figuure väga väljendusrikkalt, lihtsustavalt ja erksate värvidega. WOLS (1913-1951) Pariisi kriitik M. Tapié kuulutas aastal 1950, et esimene art-informel'i esindaja on hoopis
annaabi.ee 
