töötama ning see töö ei pakkunud talle rahuldust. 1895. aastal sõitsid Vilded Moskvasse, kus Antonie ema oli uue moeäri avanud. Moskvas elamise ajal oli Eduard Vilde peaaegu tegevuseta. Ta ei kirjutanud midagi uut ning ei leinud endale töökohta. Elas peamiselt ämma rahast. Suhted oma naisega olid jälle halvemaks läinud. 1897. aasta kevadel kolisid Vilded Narvasse, kus Eduard oli kohe kutsutud "Virmalise" toimetusse. Peaagu kogu toimetamine oli Vildele langenud. "Virmalisega" lõpetas ta suhted 11. märtsil 1898. aastal. Samal ajal katkes lõplikult tema kooselu Antonie'ga. Eduard Vilde sõitis Tallinna ning hakkas "Eesti Postimehe" liikmeks. 1899. aastal 27. mail võttis ta ette reisi, mille sihtpunktiks oli Pariisi maailmanäitus. Reisi marsruut oli Tallinn-Berliin-Leipzig-Köln-Pariis-Viin-Budapest-Poola-Tallinn. 1901. aastal lahkus Vilde "Eesti Postimehest". Siis tekkis tal mõte alustada uue sotsiaalselt radikaalse ajalehega. Selle mõtega
ta väga palju töötama ning see töö ei pakkunud talle rahuldust. 1895. aastal sõitsid Vilded Moskvasse, kus Antonie ema oli uue moeäri avanud. Moskvas elamise ajal oli Eduard Vilde peaaegu tegevuseta. Ta ei kirjutanud midagi uut ning ei leinud endale töökohta. Elas peamiselt ämma rahast. Suhted oma naisega olid jälle halvemaks läinud. 1897. aasta kevadel kolisid Vilded Narvasse, kus Eduard oli kohe kutsutud "Virmalise" toimetusse. Peaagu kogu toimetamine oli Vildele langenud. "Virmalisega" lõpetas ta suhted 11. märtsil 1898. aastal. Samal ajal katkes lõplikult tema kooselu Antonie'ga. Eduard Vilde sõitis Tallinna ning hakkas "Eesti Postimehe" liikmeks. 1899. aastal 27. mail võttis ta ette reisi, mille sihtpunktiks oli Pariisi maailmanäitus. Reisi marsruut oli Tallinn-Berliin-Leipzig-Köln-Pariis-Viin- Budapest-Poola-Tallinn. 1901. aastal lahkus Vilde "Eesti Postimehest". Siis tekkis tal mõte alustada uue sotsiaalselt radikaalse ajalehega. Selle
ei pakkunud talle rahuldust. 1895. aastal sõitsid Vilded Moskvasse, kus Antonie ema oli uue moeäri avanud. Moskvas elamise ajal oli Eduard Vilde peaaegu tegevuseta. Ta ei kirjutanud midagi uut ning ei leinud endale töökohta. Elas peamiselt ämma rahast. Suhted oma naisega olid jälle halvemaks läinud. 1897. aasta kevadel kolisid Vilded Narvasse, kus Eduard oli kohe kutsutud "Virmalise" toimetusse. Peaagu kogu toimetamine oli Vildele langenud. "Virmalisega" lõpetas ta suhted 11. märtsil 1898. aastal. Samal ajal katkes lõplikult tema kooselu Antonie'ga. Eduard Vilde sõitis Tallinna ning hakkas "Eesti Postimehe" liikmeks. 1899. aastal 27. mail võttis ta ette reisi, mille sihtpunktiks oli Pariisi maailmanäitus. Reisi marsruut oli Tallinn-Berliin-Leipzig- Köln-Pariis-Viin-Budapest-Poola-Tallinn. 1901. aastal lahkus Vilde "Eesti Postimehest".Siis tekkis tal mõte alustada uue sotsiaalselt radikaalse ajalehega
valmis vaid jutustus ,,Astla vastu" käsikiri. Järgnevalt tuli kutse toimetada Narva ajalehte ,,Virmaline", mida tol ajal omasid vennad Reinvaldid (ühiskonna probleemid, tööliselu). 1897 avaldas ta ,,Virmalises" kerge jutukese ,,Uus toaneitsi" ning hakkas ilmuma romaan ,,Raudsed käed". ENT juba mõne aja pärast tekkis Vildel konflikt vastutava toimetajaga, kes ei tahtnud enam avaldada taolist reaalilist romaani. Romaani ilmumine katkes. Vilde suhted ,,Virmalisega" lõppesid 1898. a. märtsis. Mõne kuu pärast oli Vilde Tallinnas A. Buschi ,,Eesti Postimehe" toimetuses (kõrvalseisev infoleht). Jällegi suur töökoormus. Sai tänu töökohale reisida= 1900. a. Pariisi maailmanäitus (koostas selle põhjal reisikirjelduse ,,Kaks kuud KeskEuroopas"). Avaldas seal ,,Raudsed käed", jutustuse ,,Dr. Aadu Rebane". Hermanni ,,Rahva Lõbulehes" ilmusid
aasta maini. Seal veedetud kuud olid kirjanikul loominguliselt vähe viljakad. Tal ei tekkinud vene ringkondadega elavamat läbikäimist ja ka keeleoskuses edenes ta vähe, kuid positiivseks momendiks oli suhtlemine sealse läti marksistlike üliõpilaste ringiga, kellega Vildel tekkis kontakd oma Tartu-tutvuste kaudu. Moskvas viibimise lõpetas kutse tulla Narva sealset ajalehte ,,Virmaline" toimetama, mida andsid väljas vennad Reinvaldid. Tema suhted ,,Virmalisega" lõppesid 1898. aasta märtsis. (Sõgel, Eesti kirjanduse ajalugu III köide, 187-188) 1901. aasta lõpul vahetas Vilde taas töökohta, siirdudes vastse päevalehe ,,Teataja" toimetusse. Vilde tööks oli ,,Teataja" poliitilise ringvaate ja välismaa telegrammide osa. Lisaks sellele tuli tal kirjutada juhtkirju, pidada poleemikat ja toimetada ajalehe naljalisa. Kirjaniku loomisvõime oli sel ajal tohutu. Vähem kui kolme aasta vältel, mis ta ajalehe juures
1895. aastal sõitsid Vilded Moskvasse, kus Antonie ema oli uue moeäri avanud. Moskvas elamise ajal oli Eduard Vilde peaaegu tegevuseta. Ta ei kirjutanud midagi uut ning ei leinud endale töökohta. Elas peamiselt ämma rahast. Suhted oma naisega olid jälle halvemaks läinud. 1897. aasta kevadel kolisid Vilded Narvasse, kus Eduard oli kohe kutsutud "Virmalise" toimetusse. Peaagu kogu toimetamine oli Vildele langenud. "Virmalisega" lõpetas ta suhted 11. märtsil 1898. aastal. Samal ajal katkes lõplikult tema kooselu Antonie'ga. Eduard Vilde sõitis Tallinna ning hakkas "Eesti Postimehe" liikmeks. 1899. aastal 27. mail võttis ta ette reisi, mille sihtpunktiks oli Pariisi maailmanäitus. Reisi marsruut oli Tallinn-Berliin-Leipzig- Köln-Pariis-Viin-Budapest-Poola-Tallinn. 1901. aastal lahkus Vilde "Eesti Postimehest". Siis tekkis tal mõte alustada uue sotsiaalselt radikaalse ajalehega. Selle mõtega pöördus ta
annaabi.ee 
