Jaapanis, Taimaal Buddha elutee Prints Siddharta Gautama (563-483 eKr) jättis rikkuse, et leida vastus küsimusele “Kuidas ületada inimlikke kannatusi?” Kohtus teispoolsusega, ta virgus ning peale seda hakati teda kutsuma Buddha Šakjamuniks Tema missiooniks sai teiste juhendamine ja õpetamine Ta suri ehk vaibus parinirvaanasse 80-aastaselt. Järeltulijat ei valinud, soovitas juhinduda oma õpetusest Kes on buddha? Buddha – sanskriti keeles virguma, ärkama Budisimis teadvuse kõrgeima seisundini jõudnud inimene Algselt nimetati buddhaks ainult Šakjamunit, kuid üsna pea arvati, et buddhasid on olnud ka varem ja tuleb ka tulevikus Tipitaka tekstides mainitakse kuut buddhat, hiljem juba kahtekümmend nelja ( Dipankara, Maitreja) Neli õilsat tõde Siddharta Gautama õpetuse ja selle põhineva budistliku usundi alusmõtted Maailm on täis kannatusi (kannatamise tõde)
See budismi haru on valitsev ka Indias ja Sri Lankal. Mahajaana e. põhja budismi tunnistatakse peamiselt Hiinas, Jaapanis, Tiibetis ja Koreas, Mongoolias. Mahajaana budism tekkis vastukaaluks vanemale hinajaana koolkonnale, mis oli praktiliselt ainult munkade pärusmaa. Mahajaana pooldajad aga pöördusid nii munkade kui ka ilmikute poole. Mahajaana puhul nihkus tähelepanu virgunult bodhisattvale (virgumisolendile). Bodhisattva tähendas aga mahajaana budistidele isikut, kes on loodud virguma. Bodhisattvad tõotasid virgumisele jõuda. Kuid virgumist ei taotlenud nad mitte üksnes endi hüvanguks, vaid selle eesmärgiks oli teiste päästmine. Sellise seisukoha altruism mõjutas nii usku kui ka ettekujutusi, sest eesmärgile jõudmiseks pidid bodhisattvad taluma loendamatuid kordi taassünde. Tõotuse võis anda aga ka lihtsurelik ja see tõi budistliku usu keskmesse üleüldise kaastunde väärtustamise.
Basic Form Simple Past Past Participle Form (II) Form (III) 1. abide abode (abided) abided (mlgi juurde) jääma, (mlstki) kinni pidama, (mdgi) järgima (by) 2. arise arose arisen tõusma, esile tulema või kerkima 3. awake awoke awoken (üles) ärkama, virguma; (üles) äratama, virgutama 4. be was/were been olema 5. bear bore borne kandma; kannatama, taluma, vastu pidama; esile tooma, ilmale tooma, sünnitama 6. beat beat beaten lööma, peksma; võitma
• Tuletiste kuhjumist tüve juurde soodustab tüve teisenemine eri häälikkujuga variantideks. Paronüümia näiteid • elama ’elus olema, eksisteerima; elunema’ • elunema ’elanikuna asuma’ • elutsema ’elunema; kiratsevalt elama, vegeteerima’ • elutama ’eluga täitma, asustama’ • elatama ’ülal pidama’ • elatuma ’ära elama, ülalpidamist saama’ • elustama ’ellu äratama; elavdama’ • elustuma ’ellu ärkama; virguma, elavnema’ Paronomaasia Paronüüme kasutab paronomaasia, s.o. sõnamäng, kus sisult erinevaid sõnu ühendab nende pseudoetümoloogilisest seostamisest, samatüvelisusest vm. johtuv kõlasarnasus. Tähenduskirjeldus Tähenduskirjeldus peaks silmas pidama järgmisi aspekte: • kirjeldatav denotaat (ekstensioon) • tavateadmine denotaadi kohta (intensioon) • kasutaja (kõneleja või kuulaja) • kasutussituatsioon • kasutatav keelesüsteem
See budismi haru on valitsev ka Indias ja Sri Lankal. Mahajaana e. põhja budismi tunnistatakse peamiselt Hiinas, Jaapanis, Tiibetis ja Koreas, Mongoolias. Mahajaana budism tekkis vastukaaluks vanemale hinajaana koolkonnale, mis oli praktiliselt ainult munkade pärusmaa. Mahajaana pooldajad aga pöördusid nii munkade kui ka ilmikute poole. Mahajaana puhul nihkus tähelepanu virgunult bodhisattvale (virgumisolendile). Bodhisattva tähendas aga mahajaana budistidele isikut, kes on loodud virguma. Bodhisattvad tõotasid virgumisele jõuda. Kuid virgumist ei taotlenud nad mitte üksnes endi hüvanguks, vaid selle eesmärgiks oli teiste päästmine. Sellise seisukoha altruism mõjutas nii usku kui ka ettekujutusi, sest eesmärgile jõudmiseks pidid bodhisattvad taluma loendamatuid kordi taassünde. Tõotuse võis anda aga ka lihtsurelik ja see tõi budistliku usu keskmesse üleüldise kaastunde väärtustamise
179 disid liiased ja Romancerod, Mahäbhäratad * ja Nibelungid *, mida kogu rahvas lõi üksikuist kogutud ja kokkusulatatud katkendeist. Geniaalne arhitekt võib küll ka kahekümnendal sajandil ootamatult esile ilmuda, nagu Dante ilmus kolmeteistkümnendal sajandil. Kuid arhitektuur ei muutu enam ühiskondlikuks, kollektiivseks, valitsevaks kunstiks. Inimkonna suurt poeemi, suurt hoonet, suurt teost enam ei ehitata, teda trükitakse. Ja kui edaspidi arhitektuur peaks juhtumisi uuesti virguma, siis ei muutu ta enam valitsejaks. Ta alistub kirjanduse seadustele, kes need kord ise temalt sai. Kahe kunsti vastastikused suhted muutuvad teiseks. Arhitek-tuuriajastul on luuleteosed, mida küll arvuliselt palju pole, monumentide sarnased. Indias on Vjäsa * poeemid omapärased, keerulised nagu pagood- Idas, Egiptuses on poeesiale omane suurejoonelisus ja rahulikkus nagu ehitustelegi; antiikses Kreekas -- ilu,
annaabi.ee 
