Uus ühiskond ja uus riik: Ameerika ühendriikide tekkimine Esimese inglasena tahtis kolooniat Põhja-Ameerikasse luua inglasest meresõitja Walter Raleigh aastal 1585, kuid see õnnestus hoopis 1607.aastal Chesapeake’I lahes maabunud Londoni kolonistid. Esimene asula nimetati kuninga järgi Jamestowniks, terve koloonia Virginiaks. 1609 rajasid koloonia hollandlased, neid juhtis Henry Hudson (tema järgi nim. Hudsoni jõgi). Hollandlased lõid veel 1613 Uus-Amsterdami(New York). 1638 loodi rootslaste poolt Uus-Rootsi, mille vallutasid hollandlased. Euroopast välja rändamise põhiline põhjus oli lootus, leida siit suurt varandust ilma midagi tegemata. (Eurooplased poleks ilma indiaanlasteta hakkama saanud). 1620 suurenes väljaränne usulistel ja poliitilistel põhjustel. Puritaanid asusid elama Uus-Inglismaale
Eurooplaste kolooniad Põhja- Ameerikas V) esimene püsimajäänud koloonia rajasid Inglismaa seiklejad. Esimene asula nimetati Jamestown'iks. 1607 . kogu kolooniat nimetati Virginiaks. VI) 1609 jõudsid kohale hollandlased, kes rajasid Uus-Amsterdami(hilisem New York) need alad hõivati hiljem inglaste poolt, kes rajasid sinna enda kolooniad. VII)1620 rajasid Inglismaalt välja saadetud puritaanid Massachusettsi VIII)1632 katoliiklaste koloonia Maryland IX) 1650 hugenottide koloonia Carolina X) viimase kolooniana 13st asutasid metodistid 1732. Georgia. Asus Hispaania asuava piiri ääres. Sinna lubati asuda ka vaestel ja vangist vabanenutel, et oleks
16.AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE TEKKIMINE Inglise asumaad: Walter Raleigh esimene inglane, kes üritas luua tugipunkti Põhja-Ameerikasse Esimese püsima jäänud koloonia rajasid Chasapeake'i lahes maabunud kolonistid Esimene asula nimetati valitseva kuninga järgi -jamestowniks Esimene koloonia kuninganna Elizabethi järgi Virginiaks Põhja-Ameerikasse läksid ka hollandlased Henry Hudsoni järgi sai nimetuse Hudsoni jõgi Hollandlaste peamine koloonia oli Uus-Amsterdam (hilisem New York) Euroopast väljarändamise põhjused: Loodeti leida ookeani tagant kulda Otsiti lihtsalt seiklusi Usulised ja poliitilised põhjused (puritaanide tagakiusamine) Umbes pooled neid surid 18-st naisest pidas vastu vaid 4 Puritaanid tõid Ameerikasse töökuse
hõimudesse. 16 sajandil tungisid sinna hispaanlased, kes maabusid Mehhiko lahe rannikul ja 17. sajandi alguses saabusid Kanadast prantslased. Walter Raleigh oli esimene inglane, kes üritas Põhja-Ameerikasse tugipunkti luua, kuid see ei õnnestunud. Esimene alaline inglise koloonia rajati 1607. aastal. Esimene asula nimetati valitseva kuninga järgi Jamestowniks, kogu koloonia eelmise valitseja kuninganna Elizabethi auks Virginiaks (Virgin tähendab Inglise keeles neitsit; Elizabeth ei olnud abielus). Koos inglastega asusid Põhja-Ameerikasse ka hollandlased ehk madalmaalsed. Esimese tugipunkti ehitamist juhtis inglane Henry Hudson, kelle järgi sai nime Hudsoni jõgi. 3 1620. aastal asustasid inglise puritaanid Plymouthi. 1638. aastal asutasid rootslased Delaware´i jõe suudmesse koloonia Uus-Rootsi. Inglise kolooniad: 1733
hukati -> Verine Mary. Pärast Mary surma oli järgmine troonipärija Elisabeth I(valitses 1558-1603). Saanud võimule, taastas ta anglikaani kiriku, võideldes katoliiklaste kui ka kalvinistide (inglismaal nim neid puritaanideks) vastu. Puritaanid nõudsid täielikku usuvabadust ning kiriku vabastamist riigi alluvusest, sellega astusid nad kuningavõimu vastu. 1578.a rajas Walter Raleigh esimese Inglise koloonia Põhja-Ameerikas ja nimetas seda vallaliseks jäänud kuninganna auks Virginiaks. Elisabethi ajastust kirjutas Shakespeare. 1516.a oli Prantsuse kuningas saanud paavstilt õiguse nimetada ametisse piiskoppe ja abte. Talurahva olukord oli Prantsusmaal parem kui Saksamaal. Tõeline vaen katoliiklaste ja protestantide vahel Prantsusmaal lõi lõkkele pärast Itaalia sõdade(1494-1449) lõppu. Reformatsioon levis siin eelkõige kalvinismina. Prantsusmaa kalviniste nim hugenottideks. Katoliiklaste kallaletung jumalateenistust pidavatele hugenottidele vallandas 1562
väljakuulutamine, Th. Jefferson, B. Franklin; USA ülesehitus Esimese inglasena üritas Põhja Ameerikasse tugipunkti luua meresõitja Raleigh(1585), esimese püsima jäänud Inglise koloonia rajasid aga detsembris 1606 Londonist teele asunud ja 1607 Chesapeake'i lahes maabunud kolonistid. Esimene asula nimetati valitseva kuninga järgi Jmaestowniks, kogu koloonia eelmise valitseja, kuninganna Elizabethi auks Virginiaks. 17. sajandi 20. aastatel hoogustus Inglismaalt väljaränne usulistel põhjustel. 102 puritaani maabusid 1620. aastal USAsse. Puritanid tõid kaasa Ameerikasse töökuse. Üks koondumiskoht neil oli Pennsylvania, mille rajas William Penn. Rajati mitu puritaanliku piirkonda, mida hakati kutsuma Uus-Inglismaaaks. Lõunapoolsemad alad hõivasid prantsuse hugenotid, kelle asustuspiirkonda hakati hüüdma Carolinaks.
Gustav III õnnestus opositsioon siiski maha suruda. 19.saj algul läks Soome Vene impeeriumi koosseisu alla ja moodustati autonoomne Soome suurhertsogkond. AMEERIKA ÜHENDRIIGID 14. Ameerika ühendriikide tekkimine Inglise asumaad Esimese inglasena üritas P-Ameerikasse tugipunkti luua Walter Raleigh, esimese püsima jäänud koloonia rajasid Chesapeake'i lahes maabunud kolonistid. Esimene asula nimetati kuninga järgi Jamestowniks, kogu koloonia Virginiaks. Paralleelselt inglastega asusid P-Ameerikasse ka hollandlased. Peamine koloonia Uus- Amsterdam (hilisem New York) 1638. asutasida Ameerikasse saabunud rootslased Uus-Rootsi (hiljem hollandlased vallutasid) Euroopast väljarändamise põhjused: ° Esimesed minejad lootsid leida kulda 16 ° Paljud otsisid seiklusi ° 1620.ndatel hoogustus usulistel ja poliitilistel põhjustel nt. Puritaanide tagakiusamine
paavstlikest elementidest. Nõudes täielikku usuvabadust, astusid puritaanid ka kuningavõimu vastu, soovides kiriku vabastamist kuninga alluvusest. Inglise ajalookirjutus peab kuninganna Elisabethi üheks edukamaks valitsejaks. Inglismaa säilitas rahvusliku sõltumatuse ning anglikaani kiriku. Just Elisabethi ajal sai alguse Inglismaa tõus suureks mereriigiks. 1587 rajas Walter Raleigh esimese Inglise koloonia Põhja-Ameerikasse nimetades selle vallaliseks jäänud kuninganna auks Virginiaks (Neitsimaa). Ning last not least: Elisabethi ajastu andis maailmakirjandusele William Shakespeare'i (15641616). Stuartid Inglismaa troonil Nagu Elisabeth oli soovinud, läks pärast tema surma Inglise troon Mary Stuarti pojale, Sotimaa kuningas James VI-le. Inglismaa troonile astus ta James I nime all [160325]. Nii nagu Elisabeth, toetus ka James I anglikaani riigikirikule, rünnates ühtaegu nii katolitsismi kui puritaanlust,
annaabi.ee 
