viibides viies Hiina provintsis ei leitud märke ei tiigritest, nende jälgi, ega ka tiigri saakloomi. Samuti ei jäädvustanud ülespandud kaamerad ühtegi tiigrit. Pilt 5 tänu Shanghai Zoological Park A Shout-Chinese tiger mother, "Le Le" (which means happy in Chinese) with her cubs. VÄLJASURNUD TIIGRID kaspia tiiger Panthera tigris virgata pilt 6 - www.google.com Kaspia tiigri elupaigaks olid kunagi Afganistan, Iraan, Türgi, Mongoolia ja Venemaa Kesk-Aasia regioon. Välja surnud tõenäoliselt 1950-ndatel. Viimased kaspia tiigrid elasid tõenäoliselt Põhja-Iraanis Mazandarani rajoonis. Liigi väljasuremise peamisteks põhjusteks võib arvatavasti pidada põhilise saaklooma, metssea arvukuse kiiret vähenemist ja ka Venemaa suuri uudismaa ülesharimisprogramme (1912.a. jne.), kus ei olnud ruumi tiigrile
Bhutan 67 81 Hiina 30 35 India 2500 3750 Myanmar (Birma) 124 231 Nepal 93 97 KASPIA TIIGER Panthera tigris virgata väljasurnud - Varemalt Afganistan, Iraan, Hiina,Venemaa, Türkmenisan, Türgi 1970.a. INDO-HIINA TIIGER Panthera tigris corbetti 1227 1785 Kambodza 150 300 Hiina 30 40
Esinemissagedus Eestis umbes 5%. P. abies f. deflexa seemnesoomused (pikalt) teritunud ja tagasipöördunud tipuosaga. P. abies f. squarrosa seemnesoomused käbi ülemises osas kumeralt tagasipöördunud. © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 12 Võra kuju ja okste järgi eristatavad vormid: P. abies 'Viminalis' vitskuusk. Esimese järgu oksad normaalsed, teise järgu oksad rippuvad. P. abies 'Virgata' ussikuusk. Hõre väheharunev puu, teise järgu oksad peaaegu puuduvad. Okkad asetsevad tihedalt, võrse ligi hoiduvad ja torkivad. Areaal on väga lai. Hariliku kuuse hiiglaslik areaal ulatub Põhja- ja Kesk- Euroopast kuni Kaug-Idani) (läänest itta 9500 km ja põhjast lõunasse 2500 km). Kuivõrd nii suurel levilal liigitunnused veidi varieeruvad eristatakse liigisiseselt kahte alamliiki: siberi kuusk (P. abies ssp. obovata) (mõnikord käsitletakse teda ka omaette liigina P
puuliikidega. Vähemviljakates kasvukohatüüpides (ms) moodustab männi-kuuse segapuistusid, viljakamates tüüpides aga segametsi lehtpuudega (arukask, haab jt). Sageli kasvab II rindes, kuna on varjutaluv. Kuusel on väga palju vorme (üle 100). Eestis esineb looduslikult vara- ja hiljapuhkev vorm. Näiteks P. abies, Pendula - leinakuusk, P. a., Viminalis - vitskuusk, P. a., Virgata - ussikuusk, Columnaris - sammaskuusk, Aurea - kuldkollane jne. Peale nende esineb madakasvulisi vorme: P. a. Nana - lamekerajas, P.a. Compacta - laikoonusjas jt. Puidul on suur majanduslik tähtsus ja lai kasutusala. Peamiselt kasutatakse ehitusmaterjalina, paberitööstuses, mööblitööstuses, pakendid jne. Resonantspinnad klaverile ja keelpillidele. Koorest saadakse parkainet
Varjutaluva liigina saab teda kasvatada teiste puude all ja vähese valgusega kohtades. Nõudlik mulla viljakuse suhtes, eelistades kasvada samades tingimustes nagu enamik lehtpuid. Ei talu seisvat vett ja kuivab sellistes tingimustes kiiresti. Talub suurepäraselt pügamist, seetõttu hea hekipuu. Sordid: I grupp - kasv normaalne, tugevalt püstine; 1. Sammasjad ja koonusjad sordid: 'Columnaris'; 'Cupressina'; 'Falcata'; 'Pyramidata'; 2. Väheste okstega sordid: 'Virgata'; 'Cranstonii'; 'Dicksonii'; 3. Rippuvad (leina)vormid: 'Inversa'; 'Aarburg'; 'Frohburg'; Loreley'; 'Pendula Major'; 'Rothenhaus'; 'Viminalis'; 'Wartburg'; 4. Värvilised okkad: 'Argentea'; 'Argenteospica'; 'Aurea'; 'Coerulea'; 'Finedonensis'; 5. Erinevate käbidega: f. chlorocarpa; f. erythrocarpa. 6. Erinevate okastega: 'Cincinnata'; 7. Erineva tüvega: 'Tuberculata'; II grupp - kasv madal, tavaliselt 3-5 m kõrge; 1
annaabi.ee 
