Eriti osavõturohked on tänavajooksud ja linnamaratonid. Maailma edukaimaid kergejõustiklasi: · P. Nurmi (Soome) · J. Owens (USA) · F. Blankers Koen (Holland) · E. Zatopec (Tsehhoslovakkia) · Ferreira da Silva (Brasiilia) · Bikila (Etioopia) · P. O'Brien (USA) · F. Joyner-Griffith · Balas (Rumeenia) · Oerter (USA) · P. Snell (Uus-Meremaa) · Snewinska (Poola) · L. Viren (Soome) · E. Moses (USA) · S. Coe (Suurbritannia) · C. Lewis (USA) · J. Kersee-Joyner (USA) Eesti kergejõustiklastest olümpiamedalivõitjad: · J. Uudmäe (kuld, kolmikhüpe 1980) · J. Tarmak (kuld, kõrgushüpe 1972) · E. Nool (kuld, kümnevõistlus 2000) · R. Aun (hõbe, kümnevõistlus 1964) · J. Lossmann (hõbe, maraton 1920) · B. Junk (pronks, käimine 1952) · B. Junk (pronks, käimine 1956)
vähenes jõusaaliosa. Pikamaajooksu üks tähtsamaid asju on hapnikutarbimisreziim. See märgib suurimat kiirust, mida jooksja sissehingatava hapniku abil säilitada suudab, lisamata seejuures piimhape hulka veres. Seda saab kahjuks treenida ainult pikemalt hapnikuvõlas treenides. Samas on loodud muidugi ka kunstlikud ained ehk erinevad dopingud. Tänapäeval on tõusnud eriti oluliseks taastumisvõime. Võimalus kiiresti taastuda on saanud uue mõiste. Omaaegne legend Lasse Viren omas ainulaadset looduse poolt antud taastamisvõimet. Pikamaajooksus on tähtis teha vahelduval maastikul tempo ja kestvusjookse. Tähelepanu tuleb pöörata, et jooksja tervis oleks korras. Pea ja kehatemperatuur peaks olema 36,5 kraadi. Külma ilma korral vähendada kilometraazi, et ei tekiks külmetushaigusi (hingamisteede põletikke). Samas peavad jooksu kohad vahelduma, sest inimene kohaneb ühe ja sama raja peal mistöttu organism
M. Vireni arvates ei saa rääkida fiskaalpoliitika koordineerimisest, kui liikmesriikide majanduse tsükliline käitumine ja majandussokkide toime on erinev. Samuti peaks olema ühesugused maksu- ja ülekannete süsteemid ning sarnased automaatsed stabilisaatorid; korralikud makroökonoomilised prognoosid; koordineeritud poliitiliste aktsioonide suurem efektiivsus võrreldes koordineerimata aktsioonide efektiivsusega; ühesugused fiskaalpoliitilised vaated (Viren, 1999). Kuigi numbrilised fiskaalsed konvergentsi kriteeriumid ühinemaks Euroopa Liiduga on Eestis täidetud (v.a. 1999. aastal, kus üldvalitsuse defitsiit oli 1,7 protsent-punkti lubatust suurem), võib siiski tekkida olukord, kus Eestis kasutatavad fiskaalpoliitilised abinõud satuvad vastuollu Euroopa Liidus rakendatavate fiskaalpoliitiliste meetmetega ja Eesti fiskaalpoliitiliste eesmärkidega. Näitena võib siin tuua Eestis rakendatud ettevõtete tulumaksu kaotamise, mis võib
tavalised ka sportlaste eraviisilised katsetused. 1964. aasta Tokyo olümpiavõitja odaviskes Pauli Nevala olevat pillide tõhususes veendumiseks hormoonitablette oma jahikoerale söötnud. Kui peni jaksas pärast hormoonikuuri tundide kaupa väsimatult metsas ringi lipata, võis seda ravimit julgelt ka sportlaste peal kasutada. Enamik toonastest tippudest praegu vaikib ega soovi dopingu metsikutelt kuldaastatelt saladuskatet kergitada. Neljakordne olümpiavõitja Lasse Viren väidab, et veredopingut ei osatud tema ajal veel korralikult kasutadagi. Ja ometi oldi Soomes värske vere tankimise tehnikast ja plussidest-miinustest teadlikud juba kuuekümnendatel aastatel. 1978. aastal paljastusid ühe siinse spordiarsti hämarad teod, kes oli juba ammuilma surnud inimese nimele tellinud värsket verd, mida ta tankis tippsportlastele. Soome ajakirjandus tegi mõni aeg tagasi sensatsioonilise avalduse. "Dopingubatsill õgib inimelusid"
spordialade harrastamisega ning aeglase metsajooksuga. III meetod on kõige edukam noorte keskmaajooksjate treeningumeetod. Selle meetodi järgi on harjutanud paljud kuulsad keskmaajooksjad. III meetodi kasutajate võistlustulemused kasvueas olid tunduvalt tagasihoidlikumad, kui II meetodi kasutajatel. Seda saab seletada erialase vastupidavuse treeningu puudumisega kasvueas. Meetodi III järgi treeninguolümpiavõitjad Lasse Viren, David Wottle, John Walker, Alberto Juontorena ja kolmekordne maailmarekordimees Henry Rono(Karikosk 1979: 174). 1 KOKKUVÕTE Jäjest sagedamini võime noorte hiilgavatest tulemustest kesk-ja pikamaajooksus kuulda. Jälgimisel selgub aga, et maailmarekorditeni ja olümpiavõistudeni küünivad nendest üksikud.
annaabi.ee 
