Ja muidugi ka see, et nad olid riietunud vastavalt sellele, mis aegset muusikat nad esitasid. Seekord kandsid nad renessanssi ja baroki aegseid riideid. Kõige rohkem meeldis mulle Erasmus Widmanni teos Musicalischer Tugendtspiegel. See kuulub renessanss muusika hulka. Renessanss muusika on lihtne ja laulev meloodia, mille loomulik liigendus on seotud inimese hingamisega. Mulle meeldis see lugu, sest selles loos vaheldusid järsult kuid efektselt aeglased meloodiad, mida tekitati vioolaga ja tselloga rütmikaks meloodiaks, kuhu tuli pille aina juurde. See lugu jäi hästi meelde kuna see oli kaasahaarava rütmiga ja sobis Värvatorni keskaegse arhitekuuriga. Väravatorn ehitati aastatel 1545-1546, seega kuulub gootistiili. Minu arust on just õige pidada Hortus Musicus kontserdeid Väravatornis. Sest see muusika mida nad esitavad on rahulik ja Väravatorn on tehtud hästi hubaseks. Väravatornis on väga hea akustika ja sobib imehästi selleks kontserdiks.
(kiire-aeglane-kiire), 4 osaline sümfooniatsükkel. Kammeransamblid, zanrdid 18. saj. teisel poolel 18. saj keskel muutused instrumentaalkoosseisudes, iseloomulik basso continuo hakkas kaduma. Seda võis asendada heliloojapoolt kirjutatud klahvpillipartii mis oli ansamblis juhtiv. Tavalisim koosseis ongi klaveriduo mõne meloodiapilliga. Vahel ka klaver viiuli, tsello või keelpillikvartetiga. Improviseeriv klahvpill võidi asendada vioolaga. Ehk siis barokktriost sai keelpillikvartet. Klassikaline instrmentaalstiil Haydni ja Mozarti loomingus kuna pihens Haydn elas sitaks kaua ja tema ajal olid muusikas suured muutused, tegi poole sajandi vältel nende zanride arengu etappide kauppa kaasa. Tähtsaim klassikaline kontsertsümfoonia ja keelpillikvartet. Aluserajaja kogu 19 saj muusikale. Mozarti komponeeris Salzburgis suurema osa oma vaimulikest teostest -
Kooli nimi... RETSENSIOON Kontsert EMTA kammersaalis Õpilase nimi klass 2015 Mina käisin 17. novembril Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kammersaalis kuulamas keelpillide ja löökpilli kontserti. Esinesid viiuliga Hans Christian Aavik ja Kati Meibaum, vioolaga esines Liisa Välja, Tsellot mängis Marten Meibaum ning klaveri taga oli Karolina Zukova. Esitatud teosed olid 19. ja 20. sajandist. Kontserdil olid esitatud kolme helilooja teosed. Esimesena esitati saksa helilooja Max Regeri teosed. Talle järgnesid Ungari helilooja Franz Liszti palad ja kontsert lõpetati Itaalia helilooja Ottorino Respighi loominguga. Kontsert toimus väikeses kammersaalis ning seal oli hubane miljöö. Kontsert algas saksa helilooja Max Regeri loominguga
Sonaadivorm Sellest on juttu Siitani õpikus lk 270(klassikalise sonaadivorm). 16 6.1 Kammeransamblid, zanrid, vormid 18. sajandi II poolel. Tavalisim koosseis klassikalis-romantilise ajajärgu kammermuusikas on klvaeriduo mõne meloodiapilliga. Sageli ka klaver koos viiuli ja tselloga(klaveritrio) või keelpillikvartetiga(klaverikvintett). Impoviseeriv klahvpill võidi asendada ka vioolaga(harmoonikilst täitehäält mängiv), nii sai tavalisest barokktrio(2 viiulit, klavessiin, tsello) ansamblist keelpillikvartett(2 viiulit, vioola, tsello). 17 7. Klassikaline instrumentaalstiil Haydni ja Mozarti küpses loomingus (1770. 90. aastatel). 8. Beethoveni looming. Beethoveni muusika pärineb lahingumöllust- lahingu, mida ei peeta välise vaenlase, vaid sisevaenlase- kurtuse vastu
esietendus Viinis. (Esimest korda väljaspool Veneetsiat) Marc'Antonio (Pietro) Cesti (1623 Arezzo - 1669 Firenze) Kuldõun Il pomo d'oro Festa teatrale Libreto - Francesco Sbarra VIIN 1668 (?) (12.7. ja 14.7.), Theater auf der Cortina Proloog ja 5 vaatust Balletimuusika - Johann Heinrich Schmelzer (?). Dekoratsioonid: Lodovico Ottavio Burnacini. Esitati kahel päeval, kestis kokku vähemalt 8 tundi. Orkester: 2 flööti, fagott, 2 trompetit, 2 tsinki, 3 trombooni; keelpillid - 5-häälne (II vioolaga), kohati 4-, 6- või 8-häälne; gamba-ansambel - 4-häälne Tekkelugu: Keiser Leopold I tellis teose kui nn. piduooperi oma pulmadeks - ta abiellus Hispaania kuninga Philipp IV tütre Margarete Theresiaga. Pulmapidu peeti 1666. aasta detsembrikuus. Burnacini pidi selleks ekstra teatri ehitama, mis valminult olevat mahutanud 5000 vaatajat. Cesti lõpetas juunikuus 1666 alustatud kompositsiooni õigeaegselt. Etendus lükati siiski edasi keisri sünnipäevale 1667
annaabi.ee 
