cibarius.jpg *Austerservik (P. Ostreatus) * Väga maitsev söögiseen, kõlbulik ka kupatamata * Sisaldab asendamatuid aminohappeid, vitamiine, mineraalaineid ning mikroelemente * Rasvasisaldus kuni 3%, kalorsus 34 kcal/100g * Austrikarbikujuline viljakeha, serviti kinnituv puutüve külge * Meil kasvavad enamasti hallid, kuid võib leida mitmeid teisi, beesist pruunini ning hõbehallist violetseni, isegi musti * Maitsepoolest ei erine, heledad tuhmuvad kuumutamisel * Viljaliha hele, tugev ja meeldiv maitse ning lõhn * Kasutatakse samamoodi nagu shampinjoni, serveeritakse ka tervelt http://www.directorie.eu/news-Seened_Eesti_Seened_S %C3%B6%C3%B6giseened.php *Austerservik (P. Ostreatus) * http://et.wikipedia.org/wiki/Austerservik#/media/File:Pleurotus_ostreatus_JPG4.jpg *Kevadkogrits (Gyromitra esculenta)
Pinnavärvuselt on sibulad punakaspruunid või violetsed. Sibulast areneb lühike vars, millest omakorda lähtuvad paar pikka, kitsast ja seest õõnsat lehte. Viimaseid tuntaksegi rahvapärases kõnepruugis murulaugu pealsetena. Et puhma moodustab palju sibulaid, siis eemalt vaadates meenutab murulauk suisa väikest mätast. Juunis-juulis pakub see tagasihoidlik lauk ka silmailu. Nimelt kujunevad sellel ajal taimel tihedad kerakujulised õisikud, mille värvus varieerub roosast violetseni. Murulaugu viljaks on kupar, seemned on suhteliselt väiksed, piklikud ja selgelt eristuvate kantidega. Kuid murulauku ei hinnata mitte sibulate, õiteilu ega seemnete pärast, vaid maapealsete osade maitseomaduste ja vitamiinirikkuse tõttu. Heade kasvutingimuste korral sirguvad pikad, kitsad ja seest õõnsad lehed kuni 30 cm pikkusteks. Muide, murulaugu sordid erinevadki üksteisest peamiselt lehtede pikkuselt ja jämeduselt. 1.4 MAITSE
kombinatsiooni ning seda tajutavat mõju tõlgendab inimese aju värvusena. Peaaegu kõigil juhtudel on valgus põhjustatud soojusest, näiteks kui objekti kuumutatakse väga kõrgetel temperatuuridel, siis kiirgab see objekt elektromagnetlaineid. Inimsilma stimuleerib tegelikult ainult nende valguslainete kindel sagedus, mida nimetatakse nähtavaks spektriks. Nähtav spekter on pidev värvusastmestik, mille ulatus on punasest oranzi, kollase, rohelise, sinise ja violetseni. Ilma valguseta ei ole ka värvust. Silm on väga täpne ja tundlik instrument, mis võimaldab meil tajuda ümbritsevat ning luua koos ajuga kolmemõõtmelise ettekujutuse ümbritsevast. 1.1 Valge valgus Valgeks valguseks nimetatakse päikeselt ja elektripirnidest tulevat valgust kuna see ei paista inimsilmale värvilisena. Kui valge valguse kiir läbib prismat, siis valgus väljub prismast
Kvantoptika Einsteini võrrand footoni energia võrdub elektroni väljumistöö ja kin energia summaga. Footon valguskvant Fotoefekt elektronide väljumine metallist valguse toimel. Punapiiriks nim piirsagedust või lainepikkust, mille puhul footoni energia on võrdne elektroni väljumistööga ainest. 19 Aatomfüüsika Spekter värvuste riba punasest violetseni. Spektraalanalüüs mingilt kehalt peegelduvate spektrivärvuste järgi keha koositsainete kindlakstegemine. Bohri aatomimudel kujutab endast mikrosüsteemi, kus aine on koondunud positiivse laenguga aatomituuma 10-15m läbimõõduga ja mille ümber tiirlevad neg laenguga elektronid. Tuuma ümber tiirlevate elektronide arv on võrdne prootonite arvuga tuumas ning võrdne jrk numbriga Mendelejevi tabelis. Bohri postulaadid: 1
kraanivesi 7,0 2. lumesulavesi 5,2 3. akvaariumivesi 6,8 10 Vee pH mõõtmise tulemused [8] 2. Kaltsiumioonide määramine Määramise käik: mõõtsin süstlaga klaaspurki 5,0ml uuritavat vett, lisasin ühe graanuli tahket naatriumhüdroksiidi, 0,1g mureksiidi sega NaCl-ga ning tiitrisin 0,02M EDTA lahusega indikaatori värvuse muutumiseni punasest violetseni. Tiitrimiseks kulunud 0,02M EDTA öahuse tilkade avu alusel arvutasin kaltsiumioonide sisalduse mg/l. 1 tilk=0,040ml. 1.Kraanivesi 10*0,040ml=0,4mg/l 2. Lumesulavesi 7*0,040ml=0,028mg/l 3. Akvaariumivesi 17*0,040ml=0,68mg/l Kaltsiumioonide määramise tulemused [8] 3. Ammooniumiooni sisalduse määramine Määramise käik: Võtsin süstlaga 4,0ml uuritavat vett ning asetasin katseklaasi.
Joonis 41. Valgeõieline pojeng 45 Aedfloks e. leeklill (Phlox) Konkreetne liik: Aed-leeklill ehk aedfloks (Phlox paniculata) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 1 m, laius varieeruv Taime välislaadi kirjeldus: puhmik Lehed: rohelised Õied või õisikud: valged, roosad, punased ja lillakaspunased õisikud Õitsemine: juuni-september Liigi eritunnused: Aretatud hulgaliselt sorte, mille õite värv varieerub valgest, roosast, punasest violetseni. Õied lõhnavad tugevalt Kasvukoha nõuded: päikseline, lepib ka poolvarjus kuid avatud kohas, parasniiske ja huumusrikas muld Kasutamine haljastuses: püsilillepeenrad, teeääre hekid, taustataim Joonis 42. aed-leeklill (Phlox paniculata) (http://2bnthewild.com/phlox.jpg; http://ledgeandgardens.typepad.com/ledge_and_gardens/images/2007/07/26/dsc_0032.jpg) 46 Joonis 43. aed-leeklill ,,Septemberglut"
Uued varjurühmad: · INTUITSIOON, HINGESTATUS JA SÜVENEMINE. · Pure Naturals- Täielik loomulikkus valevblondist kuni sügavtumedate toonideni ja suurepärane katmisvõime. Ehtsad ja laitmatud /0, /00,/07, /01, /03 · Rich Naturals- Rafineeritud moodsa aktsendiga loomulikud varjundid. Elegantsed ja väljapeetud. /1,/11,/16,/2,/3,/8,/38 · Vibrant red- Ekspressiivsed, iseloomulikult väljendusrikkad toonid erevaskpunasest kuni kütkestava violetseni. /4,/43,/44,/45,/46,/55,/56,/65,/66 · Deep Browns- Pruunide varjundite mitmekesisus rafineeritud külmadest kuni ahvatlevate soojadeni. /7,/71,/73,/75,/77 · Special Blonde- Blondi täitmatute, väljendusrikaste ja säravate varjundite võrgutatavus. 12/0, 12/1, 12/11,12/16,12/22 12/61, 12/7, 12/81, 12/89, 12/96 · Special Mix- Õhutavad ja innustavad värvid, et luua midagi erilist. 0/11, 0/22, 0/28, 0/33, 0/43, 0/45, 0/65, 0/66, 0/81, 0/88 3.2 Kergvärvid
annaabi.ee 
