sihikust või sihtimisseadmetest, käsirelvadel kabast, suurtükidel alusest ehk lafettist ning sinna juurde kuuluvast laskemoonast. Tulirelvad jagunevad eri kaliibriga käsitulirelvadeks ehk laskurrelvadeks ja suurtükkideks Püstol Colt .45ACP / M 1911A1 Kaliiber 11,43 mm Kuuli kaal 15,2 g Relva pikkus 20,3 cm Vintraua pikkus 127 mm Relva kaal 1,1 kg Sihikuline laskekaugus 50 m Efektiivne laskekaugus 25 m Kuuli suurim lennukaugus 350 m Kuuli algkiirus 265 m/s Salve maht 7 padrunit Omab topelt kaitseriivi Automaat Galil ARM Kaliiber 5,56 mm
Kirp koos kirbu kaitsega Tihvtide pesad Kestaheite ava vintraud Leegisummuti ja vintraua suue Päästik päästiku kaitse Salv salve pesa AK-4 Esimene kanderihma kinnitus Kaba kinnitustihvtid vinnastuskäepide Tagumine kanderihma kinnitus Laesääre kinnitustihvt
Kroom lahustub lahjendatud väävel- ja soolhappes, eraldades vesinikku. Külmas lämmastikhappes aga kroom ei lahustu ja muutub lämmastikhappega töötlemisel passiivseks nagu alumiiniumgi. Kroomi kasutatakse terases selleks, et anda talle kõvadust ja vastupidavust, viskoossust ja korrosioonikindlust. Terased, mis sisalduvad 1-2% kroomi, on väga kõvad ja vastupidavad. Sellise kroomi sisaldusega teraseid kasutatakse näiteks muusika instrumentide, püsside vintraua, suurtükitorude, soomusplaatide ja mitmesuguste masinaosade tootmisel. Roostevaba teras peab aga sisaldama vähemalt 12% kroomi. Korrosiooni vältimiseks kaetakse metallid kroomiga nn. kroonitakse. Kroomimine toimub elektrolüütilisel teel, mis võimaldab saada kõva ja tihedat ning läikivat kattekihti. Kroomi suhtelise kõvaduse tõttu on kroomitud tooted vastupidavad kulumisele. Seda kasutatakse laialdaselt just instrumendi ja autotööstuses.
ning muid lisasid neile ette nähtud ei ole. 3 10. Automaatse ümberlaadimise, kiire automaattule ning 35 padrunit mahutava salve tõttu on vajalik kõrgetasemeline tulekontroll, et ära hoida liigset laskemoona kulu. Kinnistage küsimustega. Relva osad Relval on 5 põhiosade gruppi: relva pära, lukukoja grupp, luku ja gaasikoja grupp, vintraua ning käepideme grupp ning kui ette nähtud siis ka harkjala grupp (vt jooniseid 2). Näidake alljärgnevaid osi. Nugatääk (eemaldada), leegisummuti, vintraua suue ja täägi fiksaatornukk. Kirp koos aluse, kirbukaitse ning öökirbuga. Gaasikolb ja laesäär. Käepide (kui on kinnitatud), lukukoda, lukukoja kaas koos tagumise ja öösihikuga. Kokkupandav pära. Püstolkäepide, päästikukaitse, päästik ja vinnastushoob.
m · Sihikuline laskekaugus: 50 m · Pikkus: 194 mm · Raua pikkus: 108 mm · Kaal: 0,72 kg (tühjalt) · Salve maht: 15 padrunit Püstolkuulipilduja Mini UZI · Kaliiber 9 mm · Padrun 9 x 19 mm · Efektiivne laskekaugus 150 m · Sihikuline laskekaugus 150 m · Tehniline laskekiirus 950 l/min · Kuuli algkiirus 350 m/s · Mass koos 25 padr. Salvega 3,15 kg · Relva üldpikkus 600 mm · Pikkus kokkupandud kabaga 360 mm · Vintraua pikkus 197 mm · Vintide arv rauas 4/parempoolset · Salved 20, 25 ja 32 padrunit Automaat Galil AR · Kaliiber: 5,56 mm · Padrun: 5,56 x 45 · Kuuli algkiirus: 980 m/s · Tehniline laskekiirus: 650 lasku/min · Efektiivne laskekaugus: 500 m · Sihikuline laskekaugus: 500 m · Pikkus: 979 mm (lahtise kabaga) · Raua pikkus: 460 mm · Kaal: 3,9 kg (tühjalt) · Salve maht: 35 padrunit Kuulipilduja MG 3
2.1.Mis on kuulipilduja? Kuulipilduja on automaatlaadimisega käsitulirelv, mis on valmistatud laskmiseks põhiliselt valangutega. 2.2.Kuulipilduja omadused: Valangutega laskmise hõlbustamiseks on kuulipildujal stabiilsust parandavad omadused, põhiliselt suurem kaal ja (raua) pikkus. Laadimiseks kasutatakse lasu ajal püssirohu põlemisest tekkiva gaasi survet rauaõõnega ühenduses oleva ava kaudu, harvem raua tagasilööki. Padrunid antakse ette lindist või salvest. Kergelt kuumeneva vintraua jahutamiseks rakendatakse tavaliselt õhkjahutust. Samuti võib kuulipilduja vintrauda vahetada komplektis oleva varuvintraua vastu. Kuulipildujast tulistatakse lühikeste (kuni 10 lasku) või pikkade valangutega (kuni 30 lasku) või pidevtulega (kuni padrunid lindis või salves lõpevad). Lahinguline (praktiline) laskekiirus on 100300, tehniline (maksimaalne) 5003000 lasku minutis, sihikuline laskekaugus 800 1500 meetrit
kaitseväe varustusega."(,,Sõjalise kaitse arengukava 2009-2018" 9) Kaitseliidul on relvastuses hetkel järgnevad relvad: Heckler ja Koch USP Kaliiber: 9 millimeetrit 14 Padrun : 9 x 19 millimeetrit Parabellum Kuuli algkiirus: 355 meetrit/sekundis Efektiivne laskekaugus: 50 meetrit Mass ilma salveta: 0,72 kilogrammi Relva kõrgus: 136 millimeetrit Relva üldpikkus: 194 millimeetrit Vintraua pikkus: 108 millimeetrit Salve mahtuvus 15 padrunit Automaat Galil AR Kaliiber: 5,56 millimeetrit Padrun 5,56 x 45 millimeetrit Efektiivne laskekaugus: 500 meetrit Tehniline laskekiirus: 650 lasku/minutis Kuuli algkiirus: 980 meetrit%sekundis Mass koos salve / hargiga: 3,90 / 4,35 kilogrammi Laetud salve mass (35/50): 710/1000 grammi Relva üldpikkus:979 millimeetrit Pikkus kokkupandud kabaga:742 millimeetrit Vintraua pikkus: 460 millimeetrit
enesetapmise lavastamisega. Fikseeritakse täpselt: · relva asukoht laiba ja püsivate orientiiride suhtes, vaatlusprotokolli lisatakse skeem ja fotod · kontrollitakse relva kaitseriivistuse, vinnastatuse ja laetuse olukorda Seejuures tuleb relva hoida osades, kuhu sõrmejälgi ei jää (nt püstoli pära rifeldatud põsed) Revolvri puhul tuleb pöörata tähelepanu trumli asetusele ja selgitada, kas vintraua vastas asetsev padrunipesa on tühi või leidub seal padrun või padrunikest. b) sündmuskoha ja paikkonna vaatlusel tuleb täpselt fikseerida ka teiste tõendamise seisukohalt oluliste objektide (eeskätt padrunikestade) paiknemine nii relva suhtes (kui on) ja oletatava asukoha suhtes. Käsitulirelvade konstruktsiooni eripärasuste tõttu on nendest tulistatud padrunite väljalend laskja suhtes erinev. Rõhuval enamusel kaasaegsetel relvadel toimub see paremale, olenevalt
surub pära õlga; · vintraud on suunatud otse ette. Pilt 2.96 Mida jälgida: · pilk suunatud eesolevale maastikule; Väldi: · ainult enese ette vahtimist; · liigset müra liikumisel. 102 ROOMAMINE Kasutatakse: · vaenlase tule all liikumisel; · maastik ei paku varjet. Mida jälgida: · pilk on suunatud ette; · relva rihm ei tohi järgi lohiseda; · seljakott ei tohi olla seljas; · et vintraua suue ei satuks vastu maad. Erinevad roomamistehnikad Kõrge roomamine (pilt 2.97): · ollakse kõhuli maas; · üks käsi hoiab laesäärest; · teine käsi hoiab relva kaba liigendi juurest; · salv on suunatud endast eemale ja pisut ülespoole; · toetutakse küünarnukkidele, millega tõmmatakse end edasi; · jalad on vastu maad ning lükkavad keha edasi. Kasutatakse: madalas heinas ning madalate varjete taga liikumisel. 103
annaabi.ee 
