Ava lukukoja kaas. Kui relva küljes on lint, eemalda see. Vinnasta relv ja vii vinnastushoob käega ette tagasi. Kaitseriivista relv. Tõsta üles sööturi alus ja kontrolli, et padrunipesa oleks tühi. Tõmba vinnastushoob taha, vabasta kaitseriiv ja hoides vinnastushoovast vajuta päästikule ning lase lukuraam sujuvalt ette. Sulge lukukoja kaas Sulge kesta väljaheiteava luuk Relv kontrolliks näit! Kaitseriivistada saab ainult vinnastatud relva Tulereziim "E" Ohutu "S" Relva laadimine -ava lukukoja kaas -aseta lint sööturialusele -sulge lukukoja kaas -vinnasta relv -kaitseriivista relv Relva tükjaks laadimine -ava lukukoja kaas -eemalda lint -kontrolli padrunipesa -tõmba vinnastushoob taha, vabasta kaitseriiv ja hoides vinnastushoovast vajuta päästikule ning lase lukuraam sujuvalt ette. -sulge lukukoja kaas -sulge kesta väljaheiteava luuk
vibu vinnastamine,puu otsa ronimine 4. Energiaks nimetatakse keha või kehade süsteemi mehaanilist olekut kirjeldavat suurust, mis näitab võimet teha tööd. Liikumisenergiat nimetatakse kineetiliseks energiaks. Kineetilist energiat omavad näiteks sõitev auto, lendav püssikuul ja pöörlev hooratas. Vastastikmõju energiat nimetatakse potentsiaalseks energiaks. Potentsiaalset energiat omavad näiteks ülestõstetud sangpomm, vinnastatud vedru ja tõukuvad magnetid. 5. Kineetiline energia on siis kui see pendel liigub edasi- tagasi.potensiaalne energia on siis kui pendel seisab paigal. 6. Mehaanilise energia jäävuse seadus on jäävusseadus, mille kohaselt isoleeritud süsteemis, mille kehade vahel mõjuvad ainult konservatiivsed jõud, on süsteemi mehaaniline koguenergia muutumatu.Konservatiivsete jõudude hulka kuuluvad näiteks
Tööd tehakse vaid siis kui mõlemad tingimused on täidetud. 4.Millisel kehal on energiat.Too näiteid-millal on kehal kineetilist energiat,millal on tal potentsiaalset energiat. Kõik kehad mis omavad energiat või keha mille seisund annab võime tööd teha. Kineetiline: Kehal on Kineetiline energia kui ta liigub. Näiteks: sõitev auto, lendav püssikuul ja pöörlev hooratas. Potenstsiaalne: Kehal on potenstiaalne energia, kui tal on vastastikmõju. Näiteks: Üles tõstetud sangpomm, vinnastatud vedru ja tõukuvad magnetid. 5.Selgita pendli liikumise näitel millal on tal kineetilist energiat kõige rohkem,millal on potentsiaalset energiat kõige rohkem,millal on mõlemat energiat. Kui pendlile mõjub jõud liikumise suunas siis potentsiaale energia väheneb aga kineetiline kasvab aga kui pendel liigub vastassuunnas siis kineetiline energia kahaneb ja potentsiaale energia suureneb ja kui pendel seisab paigal on energiad võrdsed. 6
Töö, võimsus, energia. Konspekt 10. klassile Tarmo Vana VKG Veebruar 2012 Konspekti koostamisel on kasutatud Indrek Peili abistavat konspekti 10. klassile Füüsikalise looduskäsitluse alused. Mehaaniline töö kui protsess Füüsika uurib looduses eksisteerivaid objekte (ainelised ning väljalised) ja seda, mis nendega toimub. Selle juures eristatakse kahte mõistet — seisund ja protsess. Seisund ehk olek iseloomustab objekti või mitmest objektist koosnevat süsteemi ühel kindlal ajahetkel. Seisund on näiteks raamatu lebamine laual, auto liikumine mingi kindla kiirusega, gaasi olemine konkreetsel rõhul ja temperatuuril. Kui aga seisund muutub, on tegemist protsessiga. Protsessiks nimetatakse üleminekut ühest seisundist teise. Kui seisund on seotud kindla ajahetkega, siis protsess toimub mingi ajavahemiku kestel. Kui keha liigub, siis me saame rääkida tema liikumisolekust, mida iseloomustab liikumise suu...
Füüsika üldmudelid 1. Mudeliks (modulus — ladina k mõõt, näidis) nimetatakse objekti või nähtuse koopiat, mis asendab originaali selle lihtsamaks mõistmiseks ning uurimiseks. Mudelid, sealhulgas ka füüsikalised mudelid, saab liigitada ainelisteks mudeliteks ja abstraktseteks mudeliteks. 2. Aeg on füüsikaline suurus — aega saab mõõta ja saadud mõõtetulemust arvuliselt väljendada.Aeg on fundamentaalne ehk põhisuurus — aeg on kõikides füüsikavaldkondades kasutatav suurus, aega ei väljendata teiste suuruste kaudu, aeg on ise teiste suuruste defineerimise aluseks.Aeg on pidev — me ei saa mingitest ajavahemikest ilma neid labimata üle hüpata. Aeg on pöördumatu — me saame ajas vaid edasi minna, tagasipöördumine ja juba toimunu muutmine pole tänapäeva teadlaste arvates võimalik.Aja mõõtmise aluseks ongi enamasti võrdlemine looduses toimuvate ...
võime tööd teha. Energia on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha võimet teha tööd. Tööd tehes energia muutub. Energia muutuse suurus on võrdeline tehtava tööga. On kahte liiki energiat: liikumisenergia ehk kineetiline energia ja vastastikmõju energia ehk potensiaalne energia. Kineetilist energiat omab näiteks visatud pall, lendav vibunool ja visatud lendav taldrik. Potensiaalset energiat omab näiteks vinnastatud vibu ja ülestõstetud kohver. Igal muutumisel on mingi põhjus ja kutsub esile midagi uut. Põhjuslikult seotud nähtused on näiteks see, kui Maa külgetõmme sunnib kehi kukkuma allapoole, vastastikmõju tagajärjeks on keha liikumise muutumine, soojenemisel kehad paisuvad, valguse neeldumisel kehad soojenevad, elektrivool tekitab magnetvälja. Fatalistlik põhjus on see, kui sündmus saab põhjustada vaid ühe kindla tagajärje ehk tagajärgi on ainult üks
Sarnasused ja erinevused. Too näiteid potentsiaalse energia üleminekust kineetiliseks ja vastupidi. Kehade liikumisoleku energiat nimetatakse kineetiliseks energiaks. Kineetilist energiat omavad näiteks sõitev auto, lendav püssikuul ja pöörlev hooratas. Kõikidel liikuvatel kehadel on kineetiline energia. Kehade omavahelise vastastikmõju energiat nimetatakse potentsiaalseks energiaks. Potentsiaalset energiat omavad näiteks ülestõstetud sangpomm, vinnastatud vedru ja tõukuvad magnetid. Muutumine: *Näiteks maast üles tõstetud kivil seni ainult potentsiaalne energia, kuni me tead käes hoiame. Kui me kivi lahti laseme, hakkab kivi langema ja järjest kiiremini liikuma ja koos sellega potentsiaalne energia vähenema ja kineetiline suurenema. * Kui tõmmata vibu nööri pingule siis nööril on potentsiaalne enrgia, kui nöö lahti lasta avalduv noolele kineetiline energia. Erinevused: *Liikuva keha kineetiline energia sõltub kiirusest
keskvõimud. Palgasõjaväe hulgas kasvas järk-järgult jalameste osatähtsus: nad olid näidanud, et oskusliku tegevuse korral võib ka jalavägi ratsarüütlite vastu edu saavutada. 15. sajandil muutus rüütlivägi järjest kallineva täisrüü ja muu relvastuse tõttu üha kulukamaks ja samaaegu kahanes pidevalt tema tõhusus. Kõigepealt ei pakkunud paks ja kohmakas raudrüü enam täielikku kaitset: spetsiaalse vintsi abil vinnastatud amb suutis oma noole umbes 80 meetri pealt raudrüüst läbi lasta. Veelgi hullemini laastasid ratsarüütlite vähe välilahingutes kasutuselevõetud suurtükid. 16. sajandi alguseks paranes ka püsside laskevõime ja needki hakkasid raudrüükandjaid ohustama. Nii jäi täisrüü kasutusajaks vaid napilt poolteist sajandit. Lahinguväljadel domineerisid aina enam palgasõduritest jalaväelased, kellest pooled kandsid piiki või hellebardi ja teised püssi.
kanda. Relva osaline lahtivõtmine ja kokkupanek Ettevalmistus. Selgitage ja näidake (vt joonist), mida teha enne relva lahtivõtmist. Viige läbi relva ohutuskontroll, jättes tuleümberseadur asendisse R. Vinnastage relv ja veenduge, et lukukoda, padrunipesa ja kestatõmmik on tühjad. Laske lukuraam ette. Ärge vajutage päästikule. Tuleümberseadur peab jääma asendisse R ning kukk peab jääma vinnastatud asendisse kogu lahtivõtmise ja kokkupanemise ajaks. Eemaldage relva rihm. Lukukoja kaas a. Eemaldamine. Parema käe pöidlaga vajutage lukukoja kaane kinnitusnukk sisse ja allapoole, kuni see jääb relva sisse pidama (vt joonist). Vasaku käega kallutage lukukoja 11 kaant veidi paremale, tõmmake lukukoja kaant tagasi ja tõstke üles, kuni see vabaneb relva küljest.
sisse. Kui haamril energia otsa saab, jääb ta seisma ja rohkem tööd ei tee. Milline on ülestõstetud keha energia? Potentiaalne energia. on energia, mida omavad vastastikmõjus olevad kehad. E = mgh. Näiteks maapinnalt üles tõstetud kehad mõjutavad üksteist gravitatsioonijõuga, deformeeritud keha osakesed mõjutavad üksteist elastsusjõuga. NT: ülestõstetud sangpomm, vinnastatud vedru ja tõukuvad magnetid 12.2. Sõnastage energia jäävuse seadus. Isoleeritud süsteemi energia on ajas muutumatu suurus (energia on jääv). Sellest seadusest järeldub, et energia ei teki ega kao, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele. 12.3. Tooge vähemalt 3 näidet loodusest, kus kehtib energia jäävuse seadus? Viskad õuna õhku- kineetiline energia muutub potentsiaalseks
annaabi.ee 
