ta tahtis neile seda tõestada, nad vedasid kihla ning Don Alfonso tahtis seda tõestada ühe päevaga. Seda ta ka suutis. Oli hea ooper, aga ei kuulu mu lemmikute hulka. Kohati venisid aariad väga pikaks ning see oli väsitav. Pidevalt korrutati sama asja. Aga samas oli lavastatud väga huvitavalt. Kogu ooperi teema käis pildiraami sees. Lavastaja, Walter Sutcliffe, oli kasutanud William Hogarti stiili - mitmedimensiooniline kujundus, moraliseerivad vinjetid ja pilt-jutustused. Esietendus toimus 17. oktoobril 2009.a. `'Cosi fan tutte'' on Estonias ka varem olnud. Esimest korda oli ooper laval 1980, siis toimus see Õpetajate Majas. Lavastajaks oli Ivo Kuusk. 9 aastat hiljem oli ooper teist korda esituses nüüd juba Estonia laval. Siis oli lavastajaks Jefim Maizel. Dirigendiks oli Jüri Alperten, kes on ka praegugi tegev dirigent Estonias. Soovitan minna seda vaatama, kuna saab natuke ikka nalja ka. Armastuse
Tuli ta ju kogu aeg olla põhitööl joonetaja insener E.Boustedti juures ja aasast 1914 kuni novembrini 1917 Tallinna Merekindluse ehitusel. Ja samal ajal on ta väga viljakas nii oma maaliloomingus kui ka kujundustöödes. Võiks koguni väita, et O.Kallis on eesti esimene laia profiiliga kujunduskunstnik. Tutvunud üsnagi põhjalikult rahvakunstiga, loob ta eesti stiilis kavandeid tekstiilile, mööblile, kujundab trükiseid (kaaned, vinjetid, kalendrialused, plakatid, kirjatähed) ja märke (Eesti Rahva Muuseumi esimene märk), teeb isegi õhe maja projekti (kaupmees Wenteri majale harku järve ääres). Tema tekstiilialane looming on insprireeritud rahakunsti geomeetrilisest ornamentikast. Ent selle kõrvalloob ta ka muinasainelisi kompositsioone, millede hulgast oma mõjuka dekoratiivuse ja ilusa rütmiga tõuseb esile vaip "Ussikuningas" (1915, pole säilinud). Tervikutaju ja
leidmiseks ning võistluse luhtudes otsustati anda tellimus Kristjan Rauale, kes lubas töö teostada nelja aasta jooksul. Poliitilised sündmused ning rahapuudus aga venitasid illustratsioonide valmimist. 1929. aastal ilmus August Roosilehe illustratsioonidega tagasihoidlik kooliväljaanne. 1933. pöördus Eesti Kirjanduse Selts uuesti sama palvega Raua poole ning aastatel 19331935 valmis enamus 21 illustratsioonist. Väljaande vinjetid, lehekülgede päisliistud ja initsiaalid telliti puugravüürimeistrilt Hando Mugastolt. Kristjan Raua illustratsioonidega "Kalevipoeg" ilmus 1935.aastal Eesti raamatuaastal. Sisukokkuvõte Eepos koosneb 2 sissejuhatusest ja 20 loost, kokku on värsse rohkem kui 19 000. Eepos algab Kalevipoja (Sohni) päritolu ja vanemate kirjeldusega, järgnevad tema kangelasteod. Kalevipoeg käib Soomes oma ema Linda röövijat otsimas ja talle kätte maksmas, külastab
tingitud sellest, et selline käitumine hooldekodus halvendab oluliselt teiste laste keskkonda ja peab seetõttu raporti kirjutama. Internaliseeritud depressioon kipub jääma märkamatuks, mis tähendab, et selle valdkonnaga tuleb tegeleda rohkem. 7. PIIRANGUD Uuringu tulemusi võis mõjutada fakt, et sellest võis vabalt keelduda, mistõttu osa võtsid need, kes olid psühholoogiast huvitatud. Aga teised, kes ei olnud, need ei võtnud osa. Teiseks piiranguks on see, et vinjetid olid tehtud väga lihtsaks, et oleks hea vastata, aga päris elus on olukorrad palju raskemad. Kolmandaks piiranguks on see, et uuriti vaid poisse ja uuriti vaid ühte kindlat vaimset häiritust. 8 Uuringule annab kaalu ja piiranguid kompenseerib see, et kasutati hästi välja töötatud metoodikat, ja eesmärk oli samuti lihtne ka. 8. KOKKUVÕTE Tegemist on esimese uuringuga, mis uuris vaimset tervist rühmakodudes. Selgus, et
Benois ja Bakst on andnud suure panuse ka juugendliku graafika ja raamatuillustratsioonide arengusse. Juugendgraafika Eestis Esimesena tõi eesti raamatu- ja ajakirjaillustratsiooni juugendlike joonte voolavuse, ornamentaalse kaunistuse Märt Pukits. Temalt pärineb kaas K. E. Söödi (1862 1950) luulekogule "Mälestused ja lootused" (1903). Eesti raamatugraafika juugendlikke näiteid on "Noor-Eesti" albumid (kaanekujundus N. Triik), kus olid juugendile lähedased vinjetid ja päis- liistud. Juugendlikke elemente ilmnes ka K. Raua "Kalevipoja" illustratsioonides 1920 30ndail. Sajandivahetuse tehnikasaavutused - Aurulaev, esimene motoriseeritud ja juhitav lennuk, mille ehitasid vennad Orville ja Wilbur Wright, esimene lend toimus Lõuna-Carolina rannikul Kitty Hawk-is 1903 a. Sajandivahetuse elustiil -Elektriline külmkapp, triikraud, pesumasin Kokkuvõtteks Juugend lõi uue, dekoratiivse keele kombineerides närvilisi piitsalööke, kerides
näiteks). Esimesena tõi eesti raamatu- ja ajakirjaillustratsiooni juugendlike joonte voolavuse, ornamentaalse kaunistuse Märt Pukits. Temalt pärineb kaas Karl Eduard Söödi (1862 1950) luulekogule "Mälestused ja lootused" (1903). Üks esimesi raamatugraafika näiteid on "Noor-Eesti" esimene album (1905, kaanekujundus N. Triik). Nagu albumi kirjanduslikus nii ka kujunduslikus osas vaheldub XIX sajandi realism kaasaegsemate taotlustega, nende seas juugendile lähedased vinjetid ja päis- liistud. Hiljem hakati rohkem kasutama juugendist pärinevaid põhimõtteid : ornamentikale, lainjad jooned, detailide rütmiline kordus. Juugendlikke elemente leiab veel 1920ndategi alguse graafikas (Ado Vabbe, 1892 1961) ja K. Raua "Kalevipoja" illustratsioonides 1920 30ndail. Maalikunstis esineb juugendit vähem. Veidi leiab juugendlikku sümbolismi Kristjan Raua töödes ja kõige tugevam kallak juugendile maalis oli Nikolai Triigi loomingus.
Pärast 1926. aasta ergastavat Pariisi reisi valmis Nõmme ateljees kogu eelnevast loomingust erinev "Kalevipoja võitlus sortsidega" ja 1928. aastal võistlustööna suuremõõtmeline söemaal "Kalev kosjas". Kujutavate Kunstide Sihtkapitali Valitsuselt saadud auhind taastas Raua juba kõikuma löönud maine rahvuseepose võimaliku illustreerijana ning kui Eesti Kirjanduse Selts 1933. aastal taas illustreerimise ettepanekuga Raua poole pöördus, nõustus ta enesestmõistetavalt. Väljaande vinjetid, lehekülgede päisliistud ja initsiaalid telliti puugravüürimeistrilt Hando Mugastolt. Kristjan Raua 21 illustratsioonist raamatuaasta "Kalevipoja" väljaandele valmis enamus aastail 1933 1935. Kunstiteadlase Lehti Viiroja üksikasjalik ja lausa põnevusjutuna köitev uurimus "Kristjan Raua Kalevipoja-ainelised tööd ja Eesti Kirjanduse Selts" (Keel ja Kirjandus 1988, nr. 8) on käsitlenud vanameistri teekonda rahvuseepose illustreerijana tähelepaneliku üksikasjalikkusega
annaabi.ee 
