riiklikud hädaabitööd Tööstus 1930.aa-Riigiettevõtete asutamine: • turbabrikett Ulilas, • metsa ülestöötamine, Kehra tselluloosivabrik • põlevkivitööstus Virumaal, • dolomiidikaevandamine Saaremaal Suurimad eraettevõtted: • Kreenholmi manufaktuur Narvas, Sindi villavabrik, Pärnu linavabrik • Viljandi tikutehas, • Lutheri vineeritehas Tallinnas, • Krulli masinatehas Tallinnas (põllutöömasinad); • Kawe kompvekitehas • jalgrattad, telefonid, raadiod Mis oli maareform ja miks oli see tähtis? 1919 Asutava Kogu otsus, riigistati mõisate maad (u. 1000 mõisat). Maid kingiti Vabadussõjast osavõtnuile ja müüdi maid ka talunikele (pangalaenud vähemalt 55 aastaks). Tulemus: Eesti – väiketalundite maa – üle 100 tuhande talundi. Millised olid tähtsamad:
19 20 20 20 20 20 Enam töötajaid Eesti puidupõhiseid plaate tootvas tööstuses on hõivatud spooni tootvas ettevõttes AS Balti Spoon ja puitplaate tootvas AS Repo Vabrikud. Suurim vineeritootja on UPM Kymmene Otepää.( MKM 2007) ning 2006.a valminud Baltic Panel Group oleks tõusnud vineeritootjaks number üks, kui mitte 425 miljonit krooni maksma läinud Kohila vineeritehas ( projektvõimsusega oli 50 000 kuupmeetrit vineeri aastas ÄP 04.12.2006) oleks käivitunud takistusteta. 2006. aasta algul Tallinnas vineeri tootmise lõpetanud Tallinna Vineeri- ja Mööblikombinaat tootis aastas umbes 20 000 kuupmeetrit kehvema kvaliteediga ehitusvineeri (ÄP 04.12.2006). Puitplaaditööstuses on märkimisväärne asjaolu, et Eesti on olnud üks maailmas kiiremini kasvava tootmisega riike viimastel aastatel. Puitplaaditoodangu
) surevad äriliselt aegamööda välja, kuigi elukeskkond on neis puhas ja rahulik. Räpina hoiab ennast vee peal palkmajatööstusega, kuid selleski harus on suuremad ettevõtted mujal. Antsla lähedale on küll kasvanud oluline soomlastele kuuluv mööbliettevõte, ent see- eest suleti seal mööblivabriku Wermo osakond. Silmapaistev erand on taliturismilinn Otepää (umbes 3000 elanikku), kus hakkas tööle ka arvestatav vineeritehas. See linn võib suuremakski kasvada ja saada kunagi isegi maakonnalinnaks, sest ainult Otepää on suhteliselt hästi kättesaadav kõigist kolmest praegusest Kagu-Eesti maakonnast ja suudab ainukesena neid kõiki tegelikult tervikuks siduda. Ametlikult polegi Otepää enam linn, vaid Pühajärve valla osa. Sellepärast ei ole teada ka ta täpset rahvaarvu. Lääne-Eesti regioonid Lääne-Eesti eelisteks on merega seotud kalavarad ja puhkemajanduse võimalused. Ent
1929-33 majanduskriis. Tööpuudus kuni 30 tuh, ettevõtete, talude pankrotid, riiklikud hädaabitööd Tööstus 1930.a Riigiettevõtete asutamine turbabrikett Ulilas, metsa ülestöötamine, Kehra tselluloosivabrik põlevkivitööstus Virumaal Dolomiidi kaevandamine Saaremaal Suurimad eraettevõtted: Kreenholmi manufaktuur Narvas, Sindi villavabrik, Pärnu linavabrik Viljandi tikutehas Lutheri vineeritehas Tallinnas Krulli masinatehas Tallinnas (põllutöömasinad) Kawe kompvekitehas jalgrattad, telefonid, raadiod Transport Teedele killustikukate 1930.aa esimesed asfaltteed linnades Elektritramm Tallinnas Ülemiste lennujaamast lennud Berliini, Stockholmi, Helsingisse. Hobune, voorimees Raudteeühendus Kultuur I iseseisvusajal Haridus 6-kl tasuta üldharidus Põllumajandus- ja kodunduskoolid, tööstuskoolid, majandus- ja
endise Otepää Autoremonditehase kinnistu ja ehitasid sinna vineeritehase. 2003. aastal omandas UPM Kymmene kõik vineeritehase aktsiad. Ehituse alguses pidi uus firma esmalt kõrvaldama eelkäijast jäänud keskkonnareostuse ja ehitama uued puhastusseadmed. Paigaldatud tootmisseadmed olid küll kasutatud, kuid need renoveeriti uusima tehnoloogilise teadmuse kohaselt. Aja jooksul lisati üha uusi seadmeid, kaasa arvatud teine spoonikoorimisliin ja täna on Otepää vineeritehas tööviljakuselt ja energiatarbimiselt toodanguühiku kohta Euroopa moodsamaid. Aastane tootmisvõimsus on 50 000 m3 ja tehases töötab 160 inimest. Peaaegu kogu kõrgekvaliteedilise kasevineeri tootmiseks vajalik tooraine varutakse Eesti metsadest. Graanulinvest AS AS-i Graanulinvest asutasid Eesti aktsionärid 2003. aastal, firma kuulub praegu Euroopa viie suurima pelletitootja hulka. AS Graanulinvestil on Baltimaades 6 tehast, mille tootmisvõimsus on 500 000 tonni.
annaabi.ee 
