K=kl +k p = 6,09 + 3,89 = 9,98% 1.6. Niiske spooni kogus arvutatakse valemiga 100 Q2 100 * 31090,90 Q3 = = 100 - 9,98 = 34537,76 m 3 100 -K 1.7. Pakkude maht arvutatakse järgneva valemiga 95 Q3 Q4 = = 54684,78 m 3 / aastas V 95= 100-5 % - arvestab spooniribade kasutamise võimalust V= 52 - 64 % spooni väljatulek vineeripakust 5 1.8. Palkide maht on arvutatav järgneva valemiga arvutamisel arvestan puidu kadu k t palkide tükeldamisel ( 1 3 % ). 100 Q4 3 Q 5 = 100 -k = = 55800,79m t 1.9. Tooraine lao pindala saab arvutada valemiga E 2
100 Q2 100 * 22022,72 Q3 = = = 24450,4 m 3 100 -K 100 - 9,929 Pakkude mahu Q 4 määramisel lähtutakse järgmisest valemist 95 Q3 95 * 24450,4 Q4 = = = 38713,13 m 3 / aastas V 60 95= 100-5 % - arvestab spooniribade kasutamise võimalust V= 60-64 % spooni väljatulek vineeripakust Juhul kui ettevõttesse ei saabu vajaliku pikkusega pakud, tuleb vajaliku tooraine mahu arvutamisel arvestada puidu kadu k t palkide tükeldamisel ( 1 3 % ). Valin 3,3m palgi. Palkide maht Q 5 arvutatakse valemiga 100 Q4 100 * 38713,13 Q5 = = = 39503,19 m 3 100 - k t 100 - 2 Tooraine lao pindala saab arvutada valemiga E 6320,5
K=kl +k p = 6,09 + 3,89 = 9,98% 1.6. Niiske spooni kogus arvutatakse valemiga 100 Q2 100 * 31090,90 Q3 = = 100 − 9,98 = 34537,76 m 3 100 −K 1.7. Pakkude maht arvutatakse järgneva valemiga 95 Q3 Q4 = = 54684,78 m 3 / aastas V 95= 100-5 % - arvestab spooniribade kasutamise võimalust V= 52 - 64 % spooni väljatulek vineeripakust 5 1.8. Palkide maht on arvutatav järgneva valemiga arvutamisel arvestan puidu kadu k t palkide tükeldamisel ( 1 – 3 % ). 100 Q4 3 Q 5 = 100 −k = = 55800,79m t 1.9. Tooraine lao pindala saab arvutada valemiga E 2
(küttepuidu ja paberitööstuse tooraine kasvatamine), kus primaarseks eesmärgiks on maksimaalse produktsiooni saamine ja kvaliteet ei oma niivõrd suurt tähtsust. b) Puistute ja puidu kvaliteedi tõstmine. Kuna aretuseks valitakse välja oma omadustelt parimad puud, siis reeglina on nende järglased ka kvaliteetsemad: sirge tüvega, väikese koondega, peente okstega, hästi laasunud jne. Saadava puidu kvaliteet on eriti oluline tänapäeval, kuna näiteks kvaliteetsest vineeripakust või saepalgist saadav majanduslik tulu võib mitmeid kordi ületada kõverast ja okslikust paberipuust saadava. c) Puistute haiguskindluse suurendamine. See on eriti oluline teatud puuliikide puhul. Näiteks hariliku haava kasvatamisel on üheks suuremaks probleemiks haavataeliku levik, kuuse kasvatamisel aga juurepessu oht. Kui õnnestub aretada nende haiguste suhtes resistentseid vorme, annaks see olulist majanduslikku tulu.
4. Keemilist töötlemist (pritsimist) - 4. Seemnete varumine. Seemlad laasunud jne. Saadava puidu kvaliteet on eriti putukkahjurite ja seenhaiguste tõrjeks. Metsakultiveerimistöödeks vajatakse igal aastal oluline tänapäeval, kuna näiteks kvaliteetsest 5. Kaitseabinõud loomade vastu - tarastamine, Eestis suurel hulgal metsapuude vineeripakust või saepalgist saadav majanduslik repellentide kasutamine. seemneid (2000. aastal näiteks kasutati tulu võib mitmeid kordi 6. Tulekaitseabinõud - tulekaitseribade rajamine metsataimlates külvide rajamiseks ligikaudu 450 ületada kõverast ja okslikust paberipuust saadava. Puuliikide valik kg männi ja 700 kg kuuseseemneid). Lisaks c) Puistute haiguskindluse suurendamine.
annaabi.ee 
