· Isiksustevaheline konflikt · Grupikonflikt · Gruppidevaheline konflikt · Organisatsiooniline konflikt · Organisatsioonidevaheline konflikt · Riiklik konflikt · Avalikud konfliktid (varjamatud hõõrumised; vastandumine; kokkupõrked) · Varjatud konfliktid (kõrvalseisjate ja vahel teiste osapoolte eest peidetud vimm, vaenutsemine, väljasöömiskatsed ja salasepitsused) · Episoodilised tülid (aeg-ajalt korduvad) · Kroonilised, kuid või aastaid vinduvad vaenusuhted · Destruktiivsed, töösuhtele kahju tegevad tülid · Konstruktiivsed konfliktid, mis objektiivselt tulevad organisatsiooni funktsioneerimisele ja arengule kasuks, ajendades uuendusi ellu viima Konflikti lahendamine Konflikti reguleerimiseks juhi poolt tuleks määrata konfliktiga seotud isikud või osapooled. Alati on kaks poolt: suhted ja probleem. Lahendusi on erinevaid: suhted jäävad samaks ja
vs varjatud konfliktid (kõrvalseisjate ja vahel isegi teise osapoole eest peidetud vimm, vaenutsemine, väljasüümiskatsed ja salasepitsused); * diaadilised, s o kaht isikut puudutavad lahkhelid; * rühmasisesed, s o väikerühma piires kujunenud konfliktikolded; * rühmadevahelised, s o kahe või enama allüksuse vahelised tülid; * episoodilised, s o aeg-ajalt teatud korrapärasusega korduvad tülid vs kroonilised kuid või aastaid vinduvad vaenusuhted; * objektiivsed vs subjektiivsed * destruktiivsed (suhetele selgelt kahju tegevad tülid) vs konstruktiivsed konfliktid (uuendused ja areng) Arusaamatusi esineb sageli, suhtume konflikti kui millessegi, mida tuleks kas vältida või siis tingimata võita. Enamasti tajutakse konflikti negatiivsena, seetõttu polegi midagi imestada kui konfliktsesse olukorda sattunud inimesed tunnevad ebamugavust ja ärevust. Nad ei taha olla seotud millegi negatiivsega ega paista ise
Kuidas konflikti ära tunda ja kuidas ta üldse tekib. Siis lähemalt rääkida organisatsioonis olevatest konfliktidest, ja kuidas mõjutab ka konflikt sekretäritööd. Räägime ka kuidas konfliktiga toime tulla ja kuidas seda lahendada. Konfliktidega kokkupuutumisel on üheks põhiküsimuseks, kuidas neid lahendada, kuidas nendega toime tulla. On ilmne, et konfliktide lahendamine on käsitletava valdkonna kõige keerulisem osa. Sellest annavad tunnistust arvukad ja aastaid vinduvad konfliktid inimeste, organisatsioonide, rahvaste ja kultuuride vahel. Olen kirjutanud selle kursusetöö arusaamises, et mõistmine aitab kaasa sihipärasele tegutsemisele. See tähendab, et kirjapandu eesmärk on aidata paremini mõista, mis on ja kuidas toimib konflikt. 3 1. Konflikt Konflikt on kui lahkheli või arusaamatus, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab osapooli
lahendusi. - Destruktiivsed gruppide- või isikutevaheline mittemõistmine. Vastutuse veeretamine üksteise kaela. - Situatiivsed tekivad hetkeolukordadest - Diaadilised kaht isikut puudutavad. - Põhimõttelised konfliktid isikute või gruppide vahel olulistes küsimustes - Faktikonfliktid faktide õigsus, valeinfo, usaldusväärsus, erinev tõlgendus jne - Episoodilised aeg-ajalt teatud korrapärasusega - Kroonilised kuid, aastaid vinduvad vaenusuhted. - Huvide konflikt kes mida vajab ja kes mida saab, psühholoogilised erihuvid - Suhtluskonfliktid tunded, taju erinevused, suhtlusoskuse puudulikkus, isiksusetüüpide sobimatus Konflikti käitumuslikud tunnused: - Lihtsates asjades ei jõuta kokkuleppele. - Kõrgendatakse häält - Süüdistatakse teisi - Nägeletakse pisiasjade pärast - Teiste kahjustamise eesmärgil kasutatakse pilkeid, solvanguid
Kõik selle võib paigutada mõiste ´´konflikt`` alla. Samas aga on konfliktil ka positiivne pool. Need tülid ja arusaamatused ehk vastasseisud aitavad sageli iseendas ja teistes inimestes selgusele jõuda. Konflikti käigus tekkinud pinged panevad inimesi otsima lahendusi, mille peale ei oleks ehk ilma konfliktita tulnudki. Konfliktidega kokkupuutumisel tekib alati küsimus, et kuidas seda lahendada, mis on selle valdkonna keerulisem osa. Selle tõestuseks on aastaid vinduvad konfliktid inimeste, organisatsioonide ja rahvaste vahel. Seega igal halval on ka hea põhjus, nii ka konfliktil meie elus, et inimeste vahelisi probleeme lahendada. Referaat koosnebki viiest osast mis püüavad anda ülevaate sellest mis on konflikt ja mida üldse mõeldakse konflikti mõiste all. Tutvustame konflikti erinevaid tüüpe, mida on aastaid püütud klassifitseerida. Juttu on ka psühholoogilistest põhjustest mis konflikte tekitavad
annaabi.ee 
