........................................... 5 KOKKUVÕTE.................................................................................................... 6 KASUTATUD ALLIKAD...................................................................................... 7 LISAD.............................................................................................................. 8 Lisa 1. Jüri Vilmsi päevik, mis kirjeldab ta hukkamist..................................8 Lisa 2. Pilt Jüri Vilmsist..............................................................................10 2 SISSEJUHATUS Referaadi teemaks on ajalooline isik Jüri Vilms. Käesolev töö koosneb ühest suuremast peatüksist. Antud peatükis tehakse ülevaade Jüri Vilmsi eluloost. Alapeatükides kirjutatakse Jüri Vilmsi isiklikust elust ja perekonnast ning teises alapeatükis kirjutatakse Vilmsi mälestuste jäädvustamisest. Töö eesmärgiks on anda infot
kohalikele eestlastele on väär ning tegelikult on kohalikud tunduvalt kõrgemalt arenenud kui nemad, võõrvallutajad. Mirk, kes seda käsikirja loeb, on veendunud antisotsialist. Ta näeb käsikirja ning Nõukogude okupatsiooni vahel Eestis selget paralleeli ning otsustab, et Andrease pihtimus tuleb trükis avaldada. Ent Stalini reziim on veel kõigil selgelt meeles ning kardetakse, et tema surm ei muuda midagi. Romaan "Tabamatus" (1993) räägib Päästekomitee liikmest Jüri Vilmsist, kes saadeti Vabadussõja puhkedes Soome informeerima Eesti olukorrast, kuid lasti seal maha. Romaan "Mesmeri ring"( 1995) on ,,Wikmani poiste" järg ja kujutab elu Tartu Ülikoolis keerulisel ajal, mil sõlmiti baaside leping ja algas Nõukogude okupatsioon. Romaan "Paigallend" (1998) räägib Ullo Paerannast, kelle elukäik sarnaneb paljude Krossi põlvkonnakaaslastega, kuna Nõukogude okupatsioon on takistanud eneseteostust. "Tahtamaa" (2001) on Krossi esimene tänapäeva käsitlev romaan
80ndate alguses näha, et Kross liigub ajas järjest lähemale. Oma mälu piiriline jõudmine märgib perioodi murdumist, ajalooline proosa muutub biograafiliseks. "Vastutuulelaev" 1987, tegelaseks Bernhard Schmidt. Schmidt oli optik, tegutses hiljem Saksamaal. "Vastutuulelaev" oli üks tema leiutis, mis see tähendab? Kuidas kasutada tuult sõites vastutuult. Kõik tegelased liiguvad vastutuult, aga kasutavad tuult ära. "Tabamatus" 1993, romaan Jüri Vilmsist. Hiljem Krossi proosapilt muutub, see pole järsk, aga ikkagi jõuab tänapäevale lähemale. Alates romaanist "Wikmani poisid" 1988, peaksime rääkima oma eluloolisest proosast. Lühiproosas omaeluloolisus varem, nt 80ndate alguses. Isikumemuaaride kasutamine informatsiooni saamiseks. 80ndate lõpust eelistab raamjutustuse kasutamist. Raamlugu ja seal teine lugu. Omaette küsimus, et kuivõrd kirjanduslikus plaanis hilisemad teosed on
autobiograafilise rõhuga. 1988 ilmub „Wikmani poisid“, tema sarnaneb Jaaniga. Paralleelid „Tõe ja õiguse“ teise osaga. 1990 ilmub „Väljakaevamised“, peategelane jõuab tagasi Siberist ja ilmub väljamõeldud ajalooline dokument, milles piiskop Andreas esineb pihtimuslike mõtisklustega. Pidalitõves, pääsmatult haige. Miks Jumal teda nii karistab? Väljendab süütunnet võõra rahva ristiusustamise pärast. Romaan „Tabamatus“ kõneleb Jüri Vilmsist. Noor, energiline, ideeline Eesti riigi rajaja. Taas tegemist paralleelsete lugudega. Minevik - Saksa okupatsioon. Jutustaja varjab end, sest süüdistati eestimeelses tegevuses. Paralleelid, kordused Vilmsi ja jutustaja vahel. „Paigallend“ käsitleb Ullo Paeranna käekäiku. Õpib ülikoolis, vaimuannete tõttu võiks karjääri teha (õigusteadus). Aga läheb teisiti. Viimaseks teoseks jääb „Tahtamaa“ 2001. aastal. Käsitleb maade tagastamise probleeme. Mitte nii õnnestunud.
kõikides koolides tuli lastele lugeda ette manifest. 3. Tühistas kõik enamlaste antud dekreedid, mis olid suunatud varade natsionaliseerimisele. 4. Puudutas eesti sõdureid, kellel kästi hiljemalt 1. märtsiks koguneda, et teenida Eesti riiki. 5. Seati ametisse EV AV, nimetades ametisse kõik ametisse seatud ministrid. Peaministriks Konstantin Päts, lisaks ka siseminister, ajutiselt täitis ka kaubandus- ja tööstusministri ametit. Jüri Vilmsist kujunes peaministri asetäitja ja kandis kohtuministri ülesandeid. Tegemist oli koalitsioonivalitsusega, kus olid esindatud kõik tähtsamad erakonnad. Päts ja Raamot Maaliitlased, Tööerakondlased Vilms, Juhan Kukk ja Ferdinand Peterson, Rahvaerakondlased Jaan Poska ja Peeter Põld, sotsiaaldemokraadid Villem Maasik. Poliitiliselt erapooletud Andres Larka. Välja jäid valitsuses esimest koosseisust esseerid. Kokku valitsuses 13 ametikohta.
annaabi.ee 
