Tema varvaste all on pehmed nahksed padjakesed - päkad, mille vahel asuvad küünised. Koera kõndimisel mööda põrandat on kuulda krõbinat, kuna tema küünised pole sissetõmmatavad, nagu nad on kassil. Koeral on hästi arenenud haistmine, ta eraldab väga peenelt erinevaid lõhnu. Suurepärane on tal ka kuulmine, seda soodustavad liikuvad kõrvalestad. Nägemine on keskpärane. Koera pikal koonul ja kulmudel asuvad karvad on kompimiskarvad. Koera karvkate on tihe. Allpool on pehme villkarv, sellest ulatub välja läikiv okaskarv. Olenevalt koera tõust on tema karv kas lühike, pikk, lainjas, sirge, pehme, karm jne. ja väga erineva värvusega (must, pruun, punane, valge, kollane, laiguline jne.). Ka häälitsemine on väga erinev, olenedes koerast, tema meeleolust, olukorrast - ta uriseb, haugub, vingub, ulub jne. Enamasti kevadel sünnitab koer pojad (kutsikad). Algul on kutsikad pimedad. Nägijaiks saavad nad umbes pooleteise nädala pärast. Emaloom hoolitseb oma
* puuduvad peopesal, jalatallal, huulepunal, sugutilukul, eesnaha sisepinnal, rinnanibudel, väikestel häbememokkadel 1.PIKAD KARVAD: juuksed, habemed, vurrud, kaenlaaugu, suguelundite, Inimesel on 3 häbemekingu karvad karvkatet: 2.LÜHIKESED HARJASKARVAD: kulmud, ripsmed, ninasõõrmete, välise 1.LOOTEKARVAD kuulmekäigu karvad 2.PÄRISKARVAD 3.ALUS e VILLKARV (udekarv): kerel, näol, jäsemetel 3.TERMINAAL- * karvajuur (karvanääpsus e folliikulis) algab karvasibulana, sellesse tungib KARVAD karvanäsa, nahast väljaulatuv osa- tüvik (vars, roots). suguküpsuse * koosneb säsist, mida katavad koor ja koorend saabumisel - kooreosa piklikest sarvestunud rakkudest, mis paiknevad piki karva, sis pigmenditereakesi
(sallid, kampsunid, laste rõivad), jämedamast lõngast aga esemeid ,mis peavad olema tugevamad, vastupidavamad ja võivad olla karmimad (sokid, kindad, mööbliriie, vaibad ). Kuigi villa peenus ja pehmus on omavahel tihedalt seotud ei ole seos absoluutne (vt. villa läige). On teada, et villkarva diameetrist sõltub ka toodete torkivus. Kui vill on jämedam kui 30 m, siis kootud esemed on sõltuvalt villa peenusest vähem või rohkem torkivad (Naylor, 1992). Kuna villkarv on väga peenike, siis peenuse määramiseks kasutatakse kas okulaarmikromeetiga varustatud mikroskoopi, spetsiaalset villa peenuse mõõturit lanameetrit või kaasaegset elektro-optilist või lasertehnikat. Villkarva peenust iseloomustab tema diameeter, mida mõõdetakse mikromeetrites (m) või väljendatakse Bradfordi kvaliteedinumbritena-Peenem vill Merinolambal. Villkarva pikkusel on praktiline tähtsus just villa töötlejale. Eesti villatöötlejad eelistavad tänu olemasolevale
mis peavad olema pehmemad (sallid, kampsunid, laste rõivad), jämedamast lõngast aga esemeid ,mis peavad olema tugevamad, vastupidavamad ja võivad olla karmimad (sokid, kindad, mööbliriie, vaibad ). Kuigi villa peenus ja pehmus on omavahel tihedalt seotud ei ole seos absoluutne (vt. villa läige). On teada, et villkarva diameetrist sõltub ka toodete torkivus. Kui vill on jämedam kui 30 µm, siis kootud esemed on sõltuvalt villa peenusest vähem või rohkem torkivad (Naylor, 1992). Kuna villkarv on väga peenike, siis peenuse määramiseks kasutatakse kas okulaarmikro- meetiga varustatud mikroskoopi, spetsiaalset villa peenuse mõõturit lanameetrit või kaasaegset elektro-optilist või lasertehnikat. Villkarva peenust iseloomustab tema diameeter, mida mõõdetakse mikromeetrites (µm) või väljendatakse Bradfordi kvaliteedinumbritena (vt. tabel 2). Tabel 2. Villa peenusklassid Eestis
rõivad), jämedamast lõngast aga esemeid ,mis peavad olema tugevamad, vastupidavamad ja võivad olla karmimad (sokid, kindad, mööbliriie, vaibad ). Kuigi villa peenus ja pehmus on omavahel tihedalt seotud ei ole seos absoluutne (vt. villa läige). On teada, et villkarva diameetrist sõltub ka toodete torkivus. Kui vill on jämedam kui 30 µm, siis kootud esemed on sõltuvalt villa peenusest vähem või rohkem torkivad (Naylor, 1992). Kuna villkarv on väga peenike, siis peenuse määramiseks kasutatakse kas okulaarmikromeetiga varustatud mikroskoopi, spetsiaalset villa peenuse mõõturit lanameetrit või kaasaegset elektro- optilist või lasertehnikat. Villkarva peenust iseloomustab tema diameeter, mida mõõdetakse mikromeetrites (µm) või väljendatakse Bradfordi kvaliteedinumbritena (vt. tabel 1). Tabel 1. Villa peenusklassid Eestis Villa peenusklass Villa peenusklasside Villkarva loogete
annaabi.ee 
