1. Aurignaci kultuur 2. Gravette’i kultuur 3. Solutre kultuur 4. Madeleine’i kultuur --- Saksamaa, Poola-Leedu (Swidry), Pr Swidri kultuurist on mõjutatud ka Kunda kultuur viimased mammutid Paleoliitiline kunst. koopamaalingud – Hisp-Pr; (Altamira, Lascaux, Chauvet) inimkujukesed – Pr, Sks, It, Austria, Vene; (Villendorfi veenus) Jääaegade mõju inimasustuse levikule. sai kolida põhja poole… Põhjapoolse Euroopa asustamine. Kunda kultuur. asulana 8700 – 1700 eKr Küttide, kalastajate ja korilaste ühiskonnad. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg * Kunda etapp/kultuur * Sindi-Lodja etapp * Narva etapp Pulli asula, Kunda Lammasmägi liikusid palju Üleminek viljelusmajandusele. Neoliitikum. Neoliitikumi tunnused: 1) lihvitud kiviriistade valmistamine 2) keraamika kasutuselevõtt
Paleoliitikumi lõppjärgust on leitud rikkalikke matuseid: Grotte de Enfans (Itaalia) Sungir (Vene) leiti mammuti kihvast valmistatud helmed umbes 3000 tk. Võis olla kujunenud teatud sorti sotsiaalne staatus. KUNSTITEOSED Paleoliitilised VEENUS-ed tehtud luust. v-o kujutavad ema kultust. Kujud räägivad naiste olulisest kohast tolle aja ,,ühiskonnas". Kui mehed näiteks jahil sittagi ei saand söötsid naised neil juurikatega kõhu täis näiteks. VILLENDORFI veenus HOLE FELSi koobas umbes 35000 a vana naise kuju (üks vanemaid leide); lõvipeaga mees 30 000 a Koopamaalid põhiliselt Hispaanias ja Prantsusmaal (umbes 15000 a).. ALTAMIRA koopamaalid metsikud loomad, erinevad värvid. Maalid on koopa kõige kaugemates soppides n.ö. varjatud. LASCAUX; CHAUVET koopamaalid. FLÖÖT valmistatud kotka luust; leitud 2008; umbes 35 000 a vana LEEDUS - pronksiajast pärit inimese kujuke. 11 saj tehtud kalmekaevamise käigus leitud
See on periood, kus kliima järsult külmenes, algasid erinevad jääaja etapid, seejuures muidugi oli tulel väga oluline roll. Üks tule funktsioon on soojendada, aga tuld kasutati ka toidu valmistamiseks. Moustier`i kultuur (200 000 - 40 000 a tagasi) Seostatud neandertallastega. Iseloomustab Levallois’i tehnika. See tähendab, et enam ei kasutatud ainult munakut, millest kasutada pihukirves, vaid üha enam hakati kasutama ära löödud laaste omalaadsete lõikeriistadena. Villendorfi veenus – pähe tõmmatud nagu kootud müts. Ilmselt sel eesmärgil, et nägu varjata. Hohle felsi koopast, 32 000 aastat vana. Lõvipeaga inimene (mees?) Hohlenstein-Stadeli koobas 35-32 000 a eKr (Saksamaal) Kokku kleebitud ca 300 luukillust (kaevatud 1939, 2009-2012) Koopamaalid on vaate välja 19. sajandil. Kõige kuulsam on Altamira koobas. Maalingud avastati 1878. aastal. Koobas oli küll avastatud varem. Koopast tuli välja ka põlevkivi esemeid.
Mammutiluust helmed ühe helme tegemiseks kulus mitu tundi. Kust said lapsed nii palju helmeid? Tõenäoliselt on juba hilispaleoliitikumis mingid märgid sotsiaalsest diferentseerimisest keegi töötas kellegi heaks. Paleoliitilise kunsti leiukohad Kunstiteoseid on kahte tüüpi: koopamaalingud ja naise kujud. Kusjuures need on enamasti tehtud luust, savist või kivist (naisekujud). Kujudel on väga palju sarnaseid jooni. Neid on hakatud nimetama ka Villendorfi Veenusteks tegemist on väga lopsakate vormidega naistega. Rõhutatu on rindu, kõhtu ja puusi, samas aga käsi, jalgu ja nägu pole enamasti töödeldud. Sellised kujutised on oma olemuselt paelunud nii arheolooge ja kunstiajaloolasi. Naistel oli erilin tähendus mitte ainult seepärast, et nad tegelesid ka teatud toiduainete kogumise eest, vaid selle pärast,et nad on elu edasi kandjad. Koopamaale on leitud mitmekümnest kohast. Koopamaalid said laiemalt tuntuks 19ndal
(keegi valvab tuld, pidi olema puudevaru jne.). Toimus organiseerimine ja koostöö. Jääajal surid need välja, kes ei osanud tuld ei teha ega hoida. Arenesid matmiskombed. Tihti kohtab panuseid, põhiliselt luust (ka mammuti) tehtud helmed. Koobastes hakati valmistama naisekujusid (veenused). Rinnad, puusad, kõht on väga suurtena ja detailselt tehtud. Jalad allpool põlvi on väiksed või puuduvad, kätega samamoodi, nägu pole. Villendorfi veenus on kõige kuulsam näide. Sellel on mingi eriline asi peas (nagu suusamüts). Arvatakse et tegemist on tolleaegse naise ilu ideaaliga. Või siis oli see kiviaegne porno. Võib-olla olid naised rasedad ja selle pärast on kujudel suur kõht. Võib-olla kasutati kujukesi rituaalides. Naisi austati, nad sünnitasid lapsi ja hoolitsesid nende eest. Meeste ülesanne oli toidu hankimine. Naised otsisid arvatavasti elupaiga ümbrusest taimset toitu. Kui mehed jahisaaki ei saand, siis tulid
annaabi.ee 
