Indiumi ühendid ja sissehingatud indiumi tol põhjustavad põletikulisi protsesse kopsudes ja kahjustavad maksa. Indiumi lahustuvad ühendid avaldavad nahale, limaskestadele ja kudedele sööbivat mõju. Indium on hajutatud element, ei kontsentreeru pinnases, vähe on seda looduslikes vetes ja ka inimtegevuse tulemusena ei satu indium oluliselt elukeskkonda. Indiumi ühendid soodustavad juuksekasvu. Lambakasvatuses on neid rakendatud villatoodangu suurendamiseks. Indiumi kasutusalad: · päikesepatareid · joodised, laagrid · vormeli mootori laagrid · klaaside katted · vere- ja kopsu uuringud · peeglite valmistamine · sulamites (hamba plombeerimissulmid) · aktseptorilisandina ja joodisena pooljuhtide tehnikas · hermetiseeriva ja korrosioonikindla materjalina aparaaditööstuses. · Tihenditena Hõbe-, tina- ja elavhõbe-vismutpeeglitel on omad puudused
utt-üksiktalledel vastavalt 26,3 ja 24,5 kg ning kaksiktalledel vastavalt 20,0 ja 18,8 kg. Uttede villatoodang oli keskmiselt 3,5-4,5 kg, villapeenus 31-33 µm (50 Bradfordi kvaliteeti). Tekseli lambatõug Põhja-Hollandis kohalike ranniku ehk marsi jämevilla uttede ristamisel linkolni, leisteri jt. jääradega. Lambad on suured, väga heade lihaomaduste ja lihavormidega, suure villatoodangu ja kvaliteetse villaga. Uted kaaluvad 65-80 kg, jäärad 100-150 kg. Uttedelt saab aastas 4-5 kg villa, jääradelt 5-6 kg. Vill on valge rasuhigiga, peenusega 33-36 µm (Bradfordi kvaliteet) ja pikkusega 10-15 cm. Tekselid on suhteliselt hea viljakusega, 100 poeginud ute kohta saadakse 150-210 talle. Lihakehad on suurima tailiha- ja väiksema rasvasisaldusega ning parima tailiha/rasva suhtega. Paaritusküpseks saavad tekseli utt-talled 6-8 kuu vanuses ning hea söötmise juures võivad 5
juhtudel peetakse ida-friisi piimalambaid ja talus valmistatakse mõni delikatess juustusort ( Camembert, Rokfoor(Roquefort)). Nahk Nahk omab lammastel erilist tähtsust, temast sõltub villa kasv. Nahk kaitseb keha mehhaaniliste ja keemiliste vigastuste eest ning takistab mikroobide pääsemist organismi. Naha kaudu säilitatakse stabiilne kehatemperatuur, ühtlasi on nahk ekskretsiooniorganiks, lambal rasuhigi eritajaks ja deponeerimispaigaks. Nahka peetakse lambal tervisliku seisundi ja villatoodangu peegliks. Villkattega nahka, mis saadakse tapetud lammastelt, nimetatakse toornahaks. Toornahas eristatakse kolme kihti: 1. õhukest nahaepiteeli kihti, mida nimetatakse epidermiseks ehk marrasknahaks, 2. paksemat, sidekoelist, villkarvajuuri sisaldavat kihti nimetatakse pärisnahaks ehk dermiseks (ka kuutiseks). 3. kohevalt seostunud, rasvarakke sisaldavat sidekoelist kihti nimetatakse alusnahaks ehk subkuutiseks. (K. Jaama, 1984) Ehitus
Tarbija eelistab madala rasvasisaldusega liha. Lammaste villajõudlus, villa kvaliteet Euroopa liidu riikides on vill mitte tulu andev kasvatajatele. Lammaste pügamisega tehakse sama palju kulusid, kui saadakse villa müügiks. Villakasvatus on lambakasvatusega kaasnev, tulu ta ei anna. Villajõudlusnäitajatest on tähtsam villatoodang, selle all mõistetakse aasta jooksul lambalt saadud pesemata villa kogus kilogrammides (orienteeruvalt 3-5 kg villa aastas). Villatoodangu saamiseks kaalutakse vill peale pügamist igalt üksikult lambalt. Eestis enam jõudluskontrollis villatoodangut ei määrata, sest vill ei ole enam kasutoov lambakasvatussaadus. 3-5 kg on pesemata villa toodang, lambaid pöetakse enamasti 1 kord aastas. Lammaste pügamise aeg peab sobima tehnoloogiaga. Kui meil on aastaringne väljaspidamine, siis oleks sobivam pügada kevadel, sel juhul on lambad lühikese villaga suvel, kui on soe aeg, pikema villaga talvel, kui on külm aeg
Sigivus = Sündinud tallede arv*100 jagatud paaritatud uttede arvuga.(1,1...1,3) Viljastatavus = Poeginud uttedearv*100 jagatud Paaritatuduttedearv(seemendatud) Viljastatavus 85...95% sügisel, 70...80% kevadel Tallede säilivus= Üleskasvatatud talledearv jagat sündinudtallede arv. Tallede väljatulek= Võõrutatudtalledearvkarjas jagat poeginuduttesidkarjas Villajõudlus- Villatoodang- aasta jooksul lambalt saadud pesemata villa kogus kilogrammides (orienteeruvalt 3-5 kg villa aastas). Villatoodangu saamiseks kaalutakse vill peale pügamist igalt üksikult lambalt. 6.Lammaste pügamine Põhikarja lambaid (uted, jäärad) pügatakse kas üks kord aastas, kaks korda aastas või kahe aasta jooksul kolm korda. Kahekordsel pügamisel pöetakse põhikarja lambaid kevadel ja sügisel. Tallesid pügatakse esmakordselt ca 6 kuu vanuselt (tallevillatoodang, ca 1,3-1,5 kg), mis ajaliselt langeb mai, juuni, juuli kuusse. Lammaste tervise seisukohalt on parim lammaste kahekordne pügamine
Tekseli lambatõug on aretatud 19. sajandi keskel niiske, merelise kliimaga Texeli saarel Põhja-Hollandis kohalike ranniku ehk marsi jämevilla uttede ristamisel linkolni, leisteri jt. jääradega. Tänapäeval on teksel tähtsamaks lambatõuks Hollandis (ca 95% lammastest on tekseli tõugu). Samuti on ta laia levikuga lambatõug Saksamaal, Taanis, Suurbritannias, Iirimaal, Uus-Meremaal. Tekseli tõugu lambad on suured, väga heade lihaomaduste ja lihavormidega, suure villatoodangu ja kvaliteetse villaga. Uted kaaluvad 6580 kg, jäärad 100150 kg. Uttedelt saab aastas 45 kg villa, jääradelt 56 kg. Vill on valge rasuhigiga, peenusega 3336 µm (Bradfordi kvaliteet) ja pikkusega 1015 cm. Tekselid on suhteliselt hea viljakusega, 100 poeginud ute kohta saadakse 150210 talle. Tänapäeval loetakse tekseli lammaste hinnatavamateks omadusteks häid tapajõudlusnäitajaid (eriti lihakehade head lihavormid) ning vastupidavust aastaringseks karjatamiseks
0.1, siis peaks 40 isal olema 25 tütart. 8. Korduvus (Repeatability - R) Korduvust võib määratleda kui keskmist fenotüübilist korrelatsiooni ühe ja sama tunnuse erinevate mõõtmiste vahel samadel loomadel erinevas vanuses või erinevatel perioodidel. Korduvust võib seega arvutada nendel tunnustel, milliseid võib looma eluajal mitu korda mõõta või hinnata (piimatoodang lehma kohta, põrsaste arv pesakonnas, kana aastane munatoodang, lammaste aastane villatoodangu jne.). Fenotüübilise dispersioonikomponentide kaudu võib korduvuse leida: G2 + EP 2 R= 2 G + EP 2 + ET 2 kus, EP
annaabi.ee 
