kuulsin ma väljakutena väherdes. Kuulutan Saagu särgist või narmastu: rinnas nüüd lahtiste uste päev mul! Tulge kired, ilm, armastus! Nõrkesid südame vastasväed mul. Mina südame aadressi ära ei too siin ju koolis korrati ülegi seda. Aga minu ees nikastub anatoomgi Mina olen üks üleni süda. Oi kevadeid kõiki, mis Kütteks ei laabund koksi kakskümmend aastat valutatud! Lausa talumatu kütuselaadung. Sõna otseses mõttes talumatu Sina Tulid. Ja vilksti! Selles röökivas mäes sa leidsid vaid poisi, kelles polnudki ängi ka. Südame lihtsalt võtsid mul käest ja läksid kui tüdruk palli mängima. Preilidel lausa kui neediti kannad, seiskusid, silme O-d harkis: "Õeke... vist lõvitaltsutajanna?! lõas... viib utsile zooparki!" Aga mina juubeldan: Ikkekolakas kadus mul kaelast nigu niuhti! Trallitan, tantsin pulmatolana, karjun ja kargan, ikka iuh! ja viuhti! Teosed: "Pilv pükstes" 1915, poeem "Müsteerium - buff" 1918, näidend
Kui võõrsõna järelosa on eesti keeles iseseisva sõnana tarvitusel, on soovitatav liigendada liitsõnana, nt des-in-fekt-si-oon (mitte de-sin-fekt-si-oon), mo-no-gramm (mitte mo-nog- ramm). Liitsõnu poolitatakse sõnade liitumiskohast. Üksikut tähte ei jäeta rea lõppu ega viida üle järgmisele reale. programm, põua, pingsalt, pillas, kirsse, meeleolust, püüa, kilogramm, ilusad, peal, laua, alumine, vilksti, ajal, randlased, istuvad, treialid, pitskrae, fotograaf, funktsioon, kaua, aega, vargsi, riiet, hipodroom, subtroopika, 5. . Lisa puuduvad tähed, kus vajalik. Iga õige lause annab 1 punkti (kokku on võimalik saada maksimum 10 punkti). 1. Tund____u see ärk____sa vaimuga, kuid tõrk____sa iseloomuga mees kord___i elus tõelist heatahtlik___ust ja sõbralik___ust. 2. Kotle___ oli juba laual, kel___ner tõi juurde sült___i, sink___i, gril___vorste ja rul___biskviiti. 3
Sõnavara päritolu. Põlis, laen ja tehissõnad Ligemale 60% eesti ja tundmatut päritolu tüvevarast (644663) on onomatopoeetilised ja deskriptiivsed tüved (koos hüüdsõnadega). Neid on ka eelmistes päritolurühmades ühtekokku 10861094 tüve, seega kolmandik põlistüvedest. Deskriptiivne tähendab kirjeldavat ja deskriptiivsõna ongi sõna, milles häälikute või häälikukombinatsioonidega on seostatud mittekuuldelisi aistinguid. Nt vilksti, jõnksti, sära, sirav, jõllama, võpatama, välgatama, tuksatama, läigatama. Kuuldeliste aistingute edasiandmine on onomatopoeetiliste ehk helijäljenduslike sõnade hooleks. Onomatopoeetiline sõna põhineb helimatkingul või loodushääle jäljendamisel. Nt mää, kluukluu, klirdi, nurruma, mürtsuma, kääksuma, pinisema. Võivad moodustuda terved onomatopoeetilised sõnaread, mis iseloomustavad helide vähimaidki varjundeid: sihiseb sahiseb sohiseb
võtsin tolli mõõdu päält. Kangas polnud kuigi lai -- tolli võttes otsa sai..." ,,Ah, sa petis! Ah, sa suli!" Kass läks vihaseks kui tuli, tahtis petist õpetada, arved karmilt lõpetada. Aga väike hiirekene, virk kui päiksekiirekene, oli vilksti silmist läinud. Kuhu, seda kass ei näinud... Sellest ajast kassisugu hiirtest palju ei pea lugu, neid nad otse vihkavad, kätte saada ihkavad. Seda iga hiirgi teab, kiisut hoolsalt silmas peab
Sümbolilised, ikoonilised ja indeksiaalsed elemendid realiseeruvad sageli samaaegselt, moodustades mitmekihilisi ladestusi. Ikoonilisust keeles võime jagada jäljendavaks (imitative) ja struktuuriliseks. Jäljendavad ikooid on märgid, mille vorm sarnaneb tähendusega visuaalselt või heliliselt, onomatopoeetilised sõnad (auh, kikerikii, kopp-kopp). Peale onomatopoeetiliste sõnade on kõrge ikoonilisuse astmega veel deskriptiivsõnad, nt vilksti, jõllama, võpatama. Ikoonilusega on tihedalt seotud ka häälikusümboolika. Struktuurilised ikoonid on märgid, mille vorm annab edasi tähenduse osade suhteid, nt see et mitmuses on sõna pikem (tüdruk-tüdrukud). Üheks struktuurilise ikoonilisuse avaldumiseks keeles on peetud ka tähenduse isomorfismi põhimõtet: üks vorm üks tähendus; nt et narratiiv on ikkagi hoopis midagi muud kui jutustus või soppama on midagi muud kui poes käima. Indeksid
annaabi.ee 
