on otstarbekas teisel või kolmandal aastal pärast võrakujunduse lõpetamist lõigata tüvepikendus viimasest võraharust kõrgemal asuvale rõhtsamale oksale tagasi. Õunapuude iga-aastane lõikamine peab jätkum aka pärast võrakujunduse lõpetamist. Nüüd on tegemist juba hoolduslõikusega harvendamise ja tagasilõikusega. Kärbitakse ainult üksikuid kasvus ettejõudnud oksi võra tasakaalustamiseks ning viljaokste moodustamiseks. Kui võra on õigesti kujundatud, ei ole vaja edaspidi suuremaid oksi üldjuhul ära võtta ning harvendamine võib piirduda mittesobivate kõrvalokste mahavõtmise või tagasilõikamisega. Harvendamisel kõrvaldatakse võrast murdunud, vigastatud ning haigestunud oksad, samuti ristuvad, liialt püstised ja võra sisse kasvanud, paralleelsed ning kahvelharusid moodustavad oksad. Oksa kasvusuuna muutmiseks lõigatakse see sobiva suunaga (enamasti väljapoole) kõrvaloksani tagasi
pärast võrakujunduse lõpetamist lõigata tüvepikendus viimasest võraharust kõrgemal asuvale rõhtsamale oksale tagasi. 64 Õunapuude iga-aastane lõikamine peab jätkum aka pärast võrakujunduse lõpetamist. Nüüd on tegemist juba hoolduslõikusega harvendamise ja tagasilõikusega. Kärbitakse ainult üksikuid kasvus ettejõudnud oksi võra tasakaalustamiseks ning viljaokste moodustamiseks. Kui võra on õigesti kujundatud, ei ole vaja edaspidi suuremaid oksi üldjuhul ära võtta ning harvendamine võib piirduda mittesobivate kõrvalokste mahavõtmise või tagasilõikamisega. Harvendamisel kõrvaldatakse võrast murdunud, vigastatud ning haigestunud oksad, samuti ristuvad, liialt püstised ja võra sisse kasvanud, paralleelsed ning kahvelharusid moodustavad oksad. Oksa kasvusuuna muutmiseks lõigatakse see sobiva suunaga (enamasti väljapoole) kõrvaloksani tagasi
Tüve osa jäetakse (nt hapu- ja maguskirsipuu puhul) 40-50 cm kõrguseks. Ühtki oksa ei tohiks istutamise ajal täiesti ära lõigata, sest juurdumata istikutel paranevad haavad halvasti. Samuti toovad Niiberg ja Jänes (2001) välja selle, et võralõikus on üks tähtsamaid viljapuude arenemist mõjutavaid võtteid, mille abil kujundatakse puukoolis istikutele esialgne võra. Lõikus soodustab toitainete juurdevoolu võrasse, võraokste kasvu ja viljaokste arenemist. Tihe võra on puudulikult valgustatud ning seega viljaoksad ei arene korralikult. Okste lõikamisel on oluline, et lõikehaav jääks väike, seepärast tehakse lõige oksaga risti. Oksad lõigatakse aga oksakrae pealt. Kõik üle 1-1,5 cm läbimõõduga lõikehaavad soovitatakse katta õlivärviga. Harvendus- ja noorenduslõikus: lõikamisvahendid Oksad lõigatakse maha terava saega mitte väga tüvepikenduse või allesjääva oksa lähedalt, vaid
lupjamine: nimelt ei kannata kirsipuud mulla kõrget happelisust, selle tulemusel langeb nende saak ja nõrgeneb juurdekasv. Samuti tuleb kirsiaia rajamiseks kasutatavat maa-ala enne istutamist korralikult väetada ja harida. Multšida tuleb kevaditi. 9.2 Kärpimine Kirsipuude võra kujundatakse oksi kärpides. Oluline on teada, kuidas ja millistel okstel viljad valmivad, et järgmise aasta viljaoksi maha ei lõikaks. Külgvõrsete kärpimine ergutab viljaokste arenemist. Lõigata tuleb poolviltu ja lühendada pikad külgvõrsed 5-6 pungani, lühikesed võrsed 2-3 pungani. Oksa lähedal arenevate viljaokste ergutamine vähedab ohtu, et oks võiks viljade raskuse all murduda. Oksa tipu kärpimine: tuleb lõigata oksa tipmine võrse veerandi või kolmandiku võrra tagasi kuni sobiva pungani. Kui kasv on väga pikk, tuleb kärpida ainult tippu. Kirsipuid lõigatakse suvel, sest talvine kärpimine muudab nad vastuvõtlikuks hõbelehisuse suhtes.
Saagikus on rikkalik üksnes siis, kui aastased juurdekasvud on 20-30 cm pikad. Vesivõsude massilise vohamise korral (enamasti külmakahjustusest tingitud) lõigatakse suuremaid poolkuivanud oksi tagasi kuni vesivõsudeni. Kõrvaldatakse ka võra sees olevad kuivanud, murdunud ja ristuvad oksad. Puu vananedes muutub võra loomulikult hõredamaks, uute üksikute pikkade vesivõsude tagasilõikamine poole võrra soodustab uute viljaokste teket (Mägi, Niiberg 1999). Soovitav on lõigata suvel peale jaanipäeva, kuna siis on puu elujõuline ja mahlajooks pole nii intensiivne kui kevadel ja haavad paranevad kiiremini. Suvel lõigates pääsevad viljad päikese kätte ja kuna puul on suvel vaja vilju küpsetada ning järgmise aasta pungi tekitada, siis ei hakka ta pärast lõikamist paaniliselt uusi kasve kasvatama (Pihtjõe 2011). Tugevasti peab kärpima vaid ploomipuu liiga jõulisi aastakasve ning ära lõikama risti
annaabi.ee 
