Mustamäel. Võistlejad sõitsid kuues masinaklassis. Peale seda alustati juba 1951.aastal Tallinnas ka esimeste meistrivõistlustega talikrossis. Läbida oli vaja kümne kilomeetrine rada. Mehed pidid läbima seda kuus korda ning naised kõigest kolm korda. Sellel võistlusel selgitati välja esmaskordselt ka Eesti noortemeister. Neljakümnendate aastate lõpul hakati motospordiga tegelema ka mujal Eestis: Viljandis, Pärnus, Rakveres, Tartus. Eriti tublid ja huvitatud krossist olid viljandlased kes rajasid Männimääle motodroomi ja hakkasid korraldama liivarajavõistlusi. Üks parimaid ja suurimaid võite oli Eestile see, kui aastal 1956 saavutasid Eesti naisvõidusõitjad Leningradis kolmikvõidu. Eesti motojuhid otsustasid aastal 1957, et soovivad motokrossiga tegelemise võimalusi laiendada. Lõpuks jõuti ühisele nõule, et parimad tingimused krossi harrastamised on maarajoonides. Sel aastal asustati ka Abjas esimene maaspordiühingu motoklubi ,,Jõud".
Kindlasti pidi tal viinapudel ehk kuulupudel kaasas olema. Võesti pudel vastu ja joodi sellest, siis olid lootused kordaminekuks kõige paremad; pandi kuulupudel aga avamata kõrvale, tähendas see järelemõtlemist ja tagasiandmine muidugi seda, et kaup jääb katki. Kosjaskäimiseks oli vanasti kindel aeg, kuigi see paikkonntiti erines. Audrus peeti sobivaks talve. Tori rahvas leidis, et paras aeg on just hilissügisel. Viljandlased nimetasid kosjakuudeks novembrit ja märtsi. Kõige paremini sobis aga noore kuu neljapäev , siis oli kindel, et noorik ruttu vanaks ei jää. Samuti pidi noor kuu tagama palju terveid lapsi. Pärnu kandis öeldi, et noore kuu neljapäeval käi kosjas, vana kuu reedel puhasta kerist ! Kosja sõitis peigmees koos isamehega. Nimetusi on isamehel olnud mitmeid: raudkäsi, käpamees, kosjaisa, käemees, kõrvatsimees, saajavana, ninamees jm. Isameheks saamisel oli
sajandi alul koos saksa ristisõdijatega, kes kasutasid neid Läti Henriku kroonika andmeil Eesti linnuste piiramisel üsna sageli. 1224. aastal Tartu all ehitasid sakslased "väga tugeva puust torni, mille nad valmistasid osavalt suurtest ja väga kõrgetest puudest kaheksa päevaga linnusega ühekõrguse". See võis olla isegi 1520 m kõrgune. Tartu kaitsjad üritasid torni süüdata linnusest allaveeretatud põlevate ratastega, aga viljandlased 1211. aastal talvel leegitsevate regedega. Torni esisein ja sageli ka mõlemad küljed kaeti tavaliselt lattide ning märgade loomanahkadega, et linnuse kaitsjad ei saaks seda põlema süüdata ega torni ronijate pihta nooli lasta. Rajatise liigutamiseks kasutati ümaraid palke, mille peal teda linnusele järjest lähemale nihutati. Piiramistorni funktsiooniks oli nii
spartaklased ja tööjõureservlased.Nõukogude Liidus hakati võistlema ainult kodumaistel masinatel.Peale kahte muudatust liitusid mootorispordiga palju noori. 1949. aastal sõideti Eestis esmakordselt talikrossi Mustamäel.Sõideti kuues masinaklassis ja erinevalt suvekrossist jõudis enamik võistlejatest finisikanga alt läbi. Neljakümnendate aastate lõpul hakati mootorispordiga tegelema ka mujal Eestis.Harrastajaid leidus Viljandis,Pärnus,Rakveres,Tartus.Eriti agarad olid viljandlased ,kes rajasid Männimäele motodroomi ja hakkasid korraldama liivarajavõistlusi. 1951. aastal toimusid Tallinnas esimesed meistrivõistlused talikrossis. 10km pikkune rada tuli meestel läbida kuus korda ja naistel kolm korda.Esmakordselt selgitati krossis ka Eesti noortemeister. 1952. aastal korraldati meistrivõistlused Tallinnas,kus starti tuli 219 võistlejat,kellese 19 naist ja 9 noort.Kolm päeva kulus võistlustele sellepärast,et
Meistriliiga 2006 võitis ja tuli seega 2006. aastal Eesti jalgpallimeistriks FC Levadia. Hooaja eel võttis Tartu Merkuur sponsornime JK Maag, FC Valga nimetati ümber Valga Warrioriks. Meistriliigast langes välja viimane Valga Warrior, asemele kerkis esiliiga teine FC Kuressaare. Üleminekumängudel kaotas meistriliiga eelviimane Viljandi Tulevik esiliiga kolmandale Tallinna Kalevile (0:0, 1:1, Viljandi kasutas mängukeeluga mängijat ja mõlemad kohtumised arvestati lõpuks 3:0 Kalevile). Viljandlased säilitasid siiski oma koha meistriliigas, sest JK Maag ja JK Tammeka ühinesid. 2007 Meistriliiga 2007 võitis ja tuli seega 2007. aastal Eesti jalgpallimeistriks FC Levadia Meistriliigast langes välja viimane Tallinna Dünamo, asemele kerkis esiliiga kolmas Sillamäe Kalev. Üleminekumängudel kaotas meistriliiga eelviimane FC Kuressaare võõrsil löödud väravate tõttu esiliiga kuuendale Nõmme Kaljule (1:0, 1:2). 2008 Meistriliiga 2008 võitis ja tuli seega 2008
mootorratad. Vaatamata selle et tingimused olid kõigele võrdsed, ei suutnud eestlased tõusta kõrgemale seitsmendast kohast. Individuaalselt jõudis esikümnesse vaid L.Tull (naiste klassis neljas) ja S.Saar (5.koht 350 cm3 klassis). Spartakiaadi kavva mittekuulunud aladel selgitati meistrid Võru lähedal Meegomäel. Siin sai Viljandist pärit võidusõitja M.Reinup meeste 125 cm3 klassis tubli kuuenda koha. Suurema kubatuuriga külgvankriga masinatel olid sõidu lõppedes viljandlased Jüri Treimuth ja J.Varjund neljandaks. Rahvusvahelistes klassides mille sõidud toimusid Moskvas eestlasi ei osalenud. See oli selge, et kui korralikku ettevalmistust polnud siis ei tasunud loota kõrgeid tulemusi. See oli kohe arusaada kui mitmepäeva sõitja J.Tamm võitis 125 cm 3 klassis kuldmedali. Naiste klassis sai teisekoha L.Tull ja eesti võistkond sai kokkuvõttes üllatusena kolmanda koha. See oli eeskätt saavutatud tänu vanameistri Johannes Tomsoni treeneritöö vili. 2.1 1968
annaabi.ee 
