4. Naaberahvaste parallellide uurimisel. Muinasusund ei ole alati üks ja sama olnud, see on ka muutunud, kuid ajaloolased on muinasusundist välja toonud tähtsa asja, sõna väe. See oli väga tähtis, oli sõnades, objektides, inimestes jne... Teine tähtis mõiste oli hing. See on kõigis elusolendites. Hing lahkub kehast, kui ta sureb või magab. Hinged tulevad tagasi maapeale novembris, sest siis on pime. Eestlastele oli väga tähtis koduhaldjas Tõnn, kes oli seotud Pärnu- ja Viljandimaaga. Taludes olid olemas Tõnni vakad, kus olid annid Tõnnile. Setud austasid Pekot. Kõige tuntum vist on Tarapita e Taara. Ajaloolased on seostanud taarat skandinaavlaste thoriga. Ohvriallikad, ohvri kivid on ristiusu eelsed. Eestlased austasid ka puid, näiteks tamm, pärn, pihlakas. 1070. Hiltinus Misjoni töö Eestis kuulus piiskop Hiltinusele. 1160 Fulco Sel ajal käis munk Fulco misjoni tööd tegemas siin. Nicolaus tegi ka misjoni tööd. Ta oli eesti päritolu.
Ajaloolased seostavad muinasusundit suuresti sõnaga 'vägi', mis oli tol ajal väga tähtis. Seda tõestab selle eksisteerimine sõnades, objektdes, inimestes. Teine seostuv mõiste on 'hing', mis oli kõigis elusolendites. Inimese puhul lahkub hing kehast, kui inimene sureb või magab.Hing tuleb tagasi maapeale novembris, sest see on kõige pimedam periood. Teadaolevalt oli eestlastele väga tähtis koduhaldjas Tõnn, kes oli seotud Pärnu- ja Viljandimaaga. Taludes eksisteerisid vakad, kus olid Tõnnile annid. Setode haldjaks oli Peko. Tuntuim eestlaste haldjas on Tarapitha e Taara. Ajaloollased on paralleele toonud Taara ning skandinaavlaste haldja Thoriga. On leitud ka ohvriallikaid ning ohvrikive. Tamm, pärn ja pihlakas olid n-ö pühapuud. Kuna olid kaubandussuhted läänepoolsete rahvastega, siis mingil määral teadsid eestlased ka ristiusust
Elin Palumäe SR13 1. Võrrelge omavahel Lõuna-Eesti ja Põhja-Eesti rahvarõivaid. Tooge välja iseloomulikud jooned. Jõgevamaa kattub osaliselt endisaegse Põhja-Tartumaa ja Põhja-Viljandimaaga. Rõivastus oli siin üsna vastuvõtlik uuendustele ja moemõjutustele, mis siit levisid mujale Lõuna-Eestisse. 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algul oli Jõgevamaal noorikute piduliku peakattena tuntud käsitöömeistrite poolt lilltikandiga kaunistatud linuk ehk sabaga tanu, mis oli laiemalt levinud Põhja-Eestis. 19. sajandi keskpaiku ilmus Tormas nii meeste kui naiste rõivastusse hiliseid venepäraseid jooni. 19. sajandi kolmandal veerandil esines naistel nii Tormas, Kodaveres kui
allikaks. Lõuna-Eesti regioon on tunduvalt stabiilsem, kuna seal on aktiivne turistide vool nii suvel kui ka talvel. Talvel meelitab Lõuna-Eesti inimesi oma küngaste ning lumega. Samuti tuuakse alates 2015 Vasaloppeti karikasari taaskord Lõuna-Eestisse tagasi. Suvisel perioodil võlub Lõuna-Eesti regioon turiste oma maagilise mõhnastiku ning tuntud turismiobjektidega nagu näiteks Vooremägi, Suur-Emamägi, Meenikunno raba, Taevaskoda jne. Viljandimaaga on siiski Lõuna-Eesti regioonis veidi keerulisem puhkemajanduslikust seisukohast. Nimelt pole seal suuri magistraale, mida mööda inimesed aktiivselt Viljandist läbi liiguksid. Samuti puudub piisaval hulgal ruume ja meelelahutusprogramme. Muidugi võlub Viljandi inimesi oma folgi ning Soomaaga, kuid sellest jääb siiski aktiivse puhkemajanduse toimimiseks väheks. Kirde-Eesti on oma võimalusi alles loomas. Üheks põhjuseks on kindlasti arusaam Kirde-Eestist kui tööstuspiirkonnast
Palju ühist ka keskmurde Põhja-Viljandimaa lääneosa murrakutega; erijooned: o si-lõpuline mitmuse partitiiv, nt pulmasi; Lõunaeestilised jooned: o tüvekonsonandi geminatsioon, nt makke ‘mage’; o i-, u-verbide da-infinitiiv on tunnuseta, nt likku ‘liikuda’, ma-infinitiiv sisekaoline kikma ‘kiikuma’; o oleviku mitmuse 3. pööre on TA ja sisekaoline, nt anDvaD ‘annavad’; o di-tunnuseline impersonaal kaasrõhulise silbi järel, nt kasvattaDi; Viljandimaaga ühised jooned: o mitmuse partitiivis 3- ja enamasilbilistes sõnades, kontraheerunud sõnades ja 3-silbilistes ne-, s-sõnades on id-lõpp, nt aGaniD ‘aganaid’ (ka keskmurde lõunaosa, ida- ja lõunaeesti murded); o 3-silbilistes i-tüvedes on si-lõpp (ka keskmurre); o käsi-tüüpi sõnades on geminatsiooniline a-tüveline mitmuse partitiiv, nt kässa; Lõunarühm Häädemeeste, Saarde murrak.
vahetult Valgast väljuva lõigu Viljandi maanteest Läti poolele.68 Ühendus Helme suunas toimus nüüd läbi Sooru mõisa, mis muutis teekonna umbes viie kilomeetri jagu pikemaks. See omakorda tõstis päevakorrale uue tee ehitamise Sooru valla piirist põigiti Paju mõisa peale.69 Valga maavalitsus jättis siiski uue tee ehitamise plaani kuni piiriküsimuste lõpliku lahendamiseni kõrvale, sest uus tee oleks läinud maksma paarkümmend miljonit marka.70 Et taastada Valga ühendus enamiku Viljandimaaga ning viia riigipiir teisele poole teed, 67 Valgamaa ..., lk 60. 68 Eesti ja Läti suhted ..., lk 98. 69 Rajalane nr 212, 15.10.20, lk 1. 70 Välisministeeriumis toimunud nõupidamise protokoll piirikomisjonis tekkinud küsimuste asjus. 15.10.1923. // ERA 1604.1.19, l 21. 18 taotles Eesti endale seitset läti aladele jäänud talu.71 Probleemi lahendas 1. novembril 1923
annaabi.ee 
