Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"viljalehtedega" - 5 õppematerjali

TAIMERIIGI MITMEKESISUS
8
doc

TAIMERIIGI MITMEKESISUS

* enamasti maismaal * viljastumiseks vaja vett * elutsülis valdav sporofaas (diploidsus) * esindajad: kollad, osjad, sõnajalad 2. Paljasseemnetaimed: palmlehikud, hõlmikpuud, vastaklehikud, jugapuud, okaspuud. * on seemne alge ja seeme, aga sigimik puudub ­ seeme katteta. * paljunevad suguliselt * erisoolised eosed arenevad isas- ja emaskäbides. * puud ja põõsad *elutsüklis valdav sporofaas 2. Katteseemnetaimed e õistaimed: · seemnealge asub sigimikus ­ viljalehtedega kaetud. · elutsüklis valdav sporofaas · iseloomulik tunnus õis · kõige liigirikkam · jagatakse 2 rühma vt lk 46 / üheidulehelised kaheidulehelised kõrrelised korvõielised liilialised liblikõielised käpalised tulikalised TAIMERIIGI ARENG, INIMENE JA TAIMED lk 50-53 Paleobotaanika ­ uurib taimede jäänuseid kivimites.

Bioloogia → Bioloogia
36 allalaadimist
Taimede süst- ja fülogenees
26
docx

Taimede süst- ja fülogenees

Klass - Selts - Sugukond - Perekond ­ Liik Basaalne rühm: (ANITA + Magnoliidid) o õieosade spiraalne asetus, lahklehisus, õiekattelehed ei eristu, hajusad juhtkimbud. Õieosade suur arv o Õistaimede fülogeneetilistel basaalrühmadel puuduvad üheiduleheliste ja päriskaheiduleheliste spetsialiseerumised:. Õied sageli 3-osalised või spiraalselt paiknevate vabade õiekattelehtede, tolmukate ja viljalehtedega. Õied on sageli protogüünsed (eelemased). Õiekattelehtede eristumine tupp- ja kroonlehtedeks, kokkukasvamised ja sügomorfsed õied esineb harva. Tolmuterad on harilikult ühekavilised (mitte kolmeavalised ehk triaperturaatsed nagu päriskaheidulehelistel) või avata - inaperturaatsed. Tavalised on eeterlike õlidega rakud ja bensüülisokinoliinalkaloidid ANITA rühm Selts Amborellaceae - amborellalised

Bioloogia → Bioloogia
7 allalaadimist
Biosüstemaatika botaanika osa
126
docx

Biosüstemaatika botaanika osa

toitainetega varustatud embrüo ehk idu, mis on pakitud erinevate kestade vahele ja moodustab seemne. Seemnes on idu kaitstud keskkonna mõjude eest ja levimisvahendiks (asendavad eoseid). 29. Paljasseemnetaimed: palmlehiktaimed, hõlmikpuutaimed, vastaklehiktaimed, okaspuutaimed (sug. männilised, küpressilised, jugapuulised, araukaarialised) Väga vana taimerühm, mis on välja arenenud sõnajalgtaimedest. Domineerib sporofaas. Seemned pole kaitstud (pole viljalehtedega ümbritsetud). Heterospoorsed, emas- ja isasgameedid tugevalt redutseerunud, koosnevad mõnest rakust. Kujunevad seemnealgmed ja tolmukotid. Sporangiumid koonduvad käbidesse, käbid on ühesugulised, viljastumine toimub tuule abil Enamus puud ja põõsad. Juhtkude hästi arenenud, lihtsama ehitusega kui katteseemnetaimedel, sisaldab trahheiide, sõeltorudel puuduvad saaterakud. 30. Paljasseemnetaimede hõimkondade võrdlus Hmk Cycadophyta – palmlehiktaimed

Bioloogia → Mükoloogia
14 allalaadimist
Botaanika-süstemaatika
25
doc

Botaanika (süstemaatika)

tunnuseks on kahe inegumendiga seemnealgete esinemine, seemnetes esineb toitekoena peristerm). * Liike umbes 2000, levinud kogu maailmas, kuid kõige arvukamalt Vahemeremaades. * Enamikus rohttaimed, kuid esineb ka püsikuid poolpõõsaid. * Lehed asetsevad enamasti vastakult, on suhteliselt kitsad ja on abilehtedeta. Õied on kahesugulised, korrapärased, kaheli õiekate, tupp ja kroon enamasti viietised, tolmukaid enamasti kümme. Emakaid viljalehtedega võrdne arv. Õisik ebasarikjas. Kirjeldatud õieehitus ei esine kaugeltki kõigil sgk esindajatel. Paljudel on toimunud õie taandarenemine. Kroonlehed on harilikult pinnukeseks ja naastuks liigestunud. * Vili on kupar või pähklike. * Sgk saab jaotada õie ehituse järgi kolmeks alamsugukonnaks: Vesiheinaliste Põisrohuliste Kaderohuliste Perek tähthein (Eestis Harilik äiakas ehk nisulill ­ Perek nälghein

Bioloogia → Botaanika
218 allalaadimist
Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused
86
docx

Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused

Vastaklehikud Gnetophyta Okaspuud Coniferophyta Õistaimed Angiospermae 28. Paljasseemnetaimed: palmlehiktaimed, hõlmikpuutaimed, vastaklehiktaimed, okaspuutaimed (sug. männilised, küpressilised, jugapuulised, araukaarialised) PALJASSEEMNETAIMED Cycadophyta – palmlehiktaimed Ginkophyta – hõmikpuutaimed Gnetophyta – vastaklehiktaimed Coniferophyta – okaspuutaimed Väga vana taimerühm, mis on välja arenenud sõnajalgtaimedest. Domineerib sporofaas. Seemned pole kaitstud (pole viljalehtedega ümbritsetud). Heterospoorsed, emas ja isasgameedid tugevalt redutseerunud, koosnevad mõnest rakust. Kujunevad seemnealgmed ja tolmukotid. Sporangiumid koonduvad käbidesse , käbid on ühesugulised, viljastumine toimub tuule abil Enamus puud ja põõsad. Juhtkude hästi arenenud, lihtsama ehitusega kui katteseemnetaimedel, sisaldab trahheiide, sõeltorudel puuduvad saaterakud. Hmk Cycadophyta – palmlehiktaimed Kaks sugukonda: palmlehikulised ( Cycadaceaea) ja käbikalised ( Zamiaceae)

Bioloogia → Biosüstemaatika alused
48 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun