· tähtsamad suuremad ehitised ehitati kõrgele saviplatvormidele suurendati pinnase kandejõudu ja liigset niiskumist · ruumid, mida ehitati olid kitsad, sest puudusid pikad palgis lae katmiseks · leiutati kaare ja silindervõlvid Linnakindlused : Uruki linna ümber oli 9km linnamüür. Babülonil oli lai linnamüür, iga 50m järgi väravad. Istari värav kaunistatud kujukestega, glasuuritud tellised Tempel ; jumalakuju asukoht, masiivsete kindlustuste moodi, viljalaod, raamatukogud elukeskus Tsikuraat masiivne, astangutena üles ahenev torn. Ülemisel tasandil kitsas tempel jumalakujuga, milleni viis pikk trepp(mitte sirge!) Babüloonias Marduki tempel - Paabeli torni prototüüp, kõrgus 90m Sargon II loss Horsabadis; Uri tempel; lossid tihit väga suured, üle 210 ruumi Kujutav kunst seotud arhitektuuriga reljeefide ja maalidega kaunitati ehitisi RELJEEFIKUNST : e pinnakunst ; kujutati valitseijaid ja võidetud lahinguid
mis ei pidanud niiskusele vastu. Vaid vundamendid ja alused püsivamast materjalist, mistõttu on tänapäeval suudetud taastada hoonete põhiplaane. Leiutati võlvid ja kuplid, mille põhjuseks oli lagede katmiseks vajalike palkide nappus. Ehituskunsti saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja kindlustused. Templid: Kõige iseloomulikumad ehitised olid astmelised torntemplid tsikuraadid. Tempel olid pühapaik, kuid ka keerukas kompleks, kuhu kuulusid töökojad, raamatukogud ja viljalaod, seega preestritele oli antud ka administaratiivne võim. Tsirkuraadi tipus asus väike tempel jumala elukoht. Tsirkuraadi tippu viisid spiraaltrepid. Paabeli torn Babüloni kaitsejumal Marduki tsirkuraat, kõige suurem, oli vanaaja maailmaime (90 kõrgune, eri värvi, 7 astmeline ja tipus kuldne Marduki kuju tema sümboli härjasarvedega). Lossid: Eriti suured lossid olid Assüürias kuningas Sargon II: 8korruselise maja sarnane kindlusloss.
palke)Palkide nappus sundis sumereid leiutama võlve ja kupleid, kuid ruumid jäid ikkagi kitsaks. Sisseveetud kividest tehti vundamente ja nende aluseid ning ka muid detaile nagu näiteks sammaste alumisi osi,uksepiitu.Tänu sellele on suudetud taastada hoonete põhiplaane. 2.Missugused erinevused on Egiptuse ja Mesopotaamia templitel? Egiptuse templis oli mitmesuguseid ruume nagu näiteks varahoidlad ja raamatukogud, Mesopotaamia tempel oli aga keerukas kompleks, millele lisaks kuulusid ka viljalaod, tookojad (sest preestrile oli antud administratiivne võim)Egiptuse templil oli peamine tunnus sammas, Mesopotaamia templil tsikuraat- massiivne, astangutega ülespoole ahenev torn. Samuti oli treppe, mis viisid tsikuraadi tippu. Egiptuse templil oli sissepääsu juures kahe torniga väravehitis püool, Mesopotaamia templil see puudus. Egiptuse templil polnud eraldi jumala elukohta, vaid pühamu, kuhu võisid minna ainult preestrid. Mesopotaamia templil oli
palke)Palkide nappus sundis sumereid leiutama võlve ja kupleid, kuid ruumid jäid ikkagi kitsaks. Sisseveetud kividest tehti vundamente ja nende aluseid ning ka muid detaile nagu näiteks sammaste alumisi osi,uksepiitu.Tänu sellele on suudetud taastada hoonete põhiplaane. 2.Missugused erinevused on Egiptuse ja Mesopotaamia templitel? Egiptuse templis oli mitmesuguseid ruume nagu näiteks varahoidlad ja raamatukogud, Mesopotaamia tempel oli aga keerukas kompleks, millele lisaks kuulusid ka viljalaod, tookojad (sest preestrile oli antud administratiivne võim)Egiptuse templil oli peamine tunnus sammas, Mesopotaamia templil tsikuraat- massiivne, astangutega ülespoole ahenev torn. Samuti oli treppe, mis viisid tsikuraadi tippu. Egiptuse templil oli sissepääsu juures kahe torniga väravehitis püool, Mesopotaamia templil see puudus. Egiptuse templil polnud eraldi jumala elukohta, vaid pühamu, kuhu võisid minna ainult preestrid. Mesopotaamia templil oli
ühiskonda. Klassivaba ühiskond on ühiskondliku arengu lõpp ning on loogiliseks saamuks peale keskklassi vabadusi, mis saavutati poliitilise revolutsiooniga. Tootlike jõudude areng Ühiskonna areng on seotud tootlike jõudude arenguga, mis teatud ajamomendil satuvad olemasolevate tootmissuhetega vastuollu ja põhjustavad revolutsiooni, mis viib uue ühiskondliku korra tekkimiseni. Harimata põllumehed ja maa-omanikud. Naturaalmajandus ja "viljalaod". Tootmisvahendite omaja dikteerib hüvede jaotust. Kaupmehed, töösturid, raha/kapital, haridus, nõudlusel ja pakkumisel põhineb turumajandus, tarbijaühiskond. Tootmisviis: 1. Tootlikud jõud: tööjõud + tootmisvahendid (tooraine, töövahendid, tehnoloogia, infrastruktuur). Kapitalism nõuab tööliste harimist. 2. Tootmissuhted (inimeste omavaheline suhe, mis tuleneb inimeste suhtest tootmisvahenditesse)
annaabi.ee 
