Ilmselt kellegi tihedast läbikäimisest ussidega said inimesed endale geneetilise pärandusena mürgihambad. Kristlastest sakslaste saabumisega toimus aga suur muutus, mida võib nimetada massipsühhoosiks. Perekonnad hakkasid aina rohkem metsast küladesse kolima. Rästikud aga suhtusid nendesse perekondadesse põlgusega ning isegi ussisõnu oskavad inimesed ei suutnud sellist sõgedust mõista. Külades oli elu silmnähtavalt raske. Loomaliha söömise asemel nähti vaeva viljakasvatamise ja leivasöömisega. Kas tõesti kolisid inimesed metsast ära selle tõttu, et külades oli moodne elada? Oldi valmis kannatama ränka vaeva ja vastikut toitu ning astuma pigem sakslaste ikke alla. Paistis, et usse vihati. Vihkamise põhjus oli selles, et käimas oli ristimise periood ning ristisõdijad tulid Eesti paganaid ristima. Arvan, et ristisõdijad pidasid ussisõnade oskajaid põlisusundite järgijateks. Põlisusundite uskumine aga ei toonud alati kasu.
külvati, kestis novembrist veebruarini ja "viljakoristuse aeg" märtsist juunini. PÕLLUHARIMINE Kui Niiluse üleujutus oli väike, kasutasid egiptlased põldude niisutamiseks kraave ja kanaleid. Talupojad kasvatasid otra, nisu, puu-ja juurvilja ning lina. Viljalõikajateks olid mehed. Naistel ei lubatud töötada tööriistadega, millel oli lõiketerad, nende ülesandeks oli tuulamine. Viljakasvatamise kõrval pidasid talupojad ka lehmi, lambaid, kitsi, parte ja hanesid. PEREKONNAELU Muistses Egiptuses elasid inimesed küladena. Majad ehitati päikese käes kuivatatud tellistest. Majade katustel valmistati toitu. Muistsed egiptlased abiellusid varakult, tüdrukutest said pruudid 12-aastaselt ja poisid võtsid naise 14-aastaselt. RIIETUS Muistses Egiptuses kanti valgest linasest riidest rõivaid. Mehed kandsid niudevöid, tuunikalaadseid särke ja seelikuid
Vili külvati käsitsi ja künti maasse või lasti loomadel pinnasesse tampida. Koristusajal töötasid põldudel kõik terved mehed. Nad lõikasid vilja sirpidega. Naised ja lapsed sidusid vihke ja tuulasid vilja. Põllutööd seiskusid vaid üleujutuse ajaks, mil vesi põllud rammusa mudaga kattis. Põllu harimiseks kasutati kõblast ja atra. Egiptlaste peamised põlluviljad olid oder ja nisu. Neist valmistati leiba ja õlut. Kasvatati ka lina, millest kooti kangast. Viljakasvatamise kõrval peeti ka lehmi, lambaid, kitsi, parte ja hanesi. Lehmadelt saadi piima, lambaid ja kitsi kasvatati nii liha, villa kui ka naha pärast. Hanedelt ja partidelt saadi mune. Kiri. Vanad egiptlased tundsid kirja, mida meie nimetame hieroglüüfiliseks. Selles kirjas kasutati läbisegi piltsõnu, häälikumärke ja teisi sümboleid. Kasutati ka lihtsamat - hieraatilist kirja. See
Šaduff on kooguga veetõstuk, mille abil egiptlased toimetasid vett sinna, kuhu Niiluse üleujutused ei ulatunud. Kui Niiluse üleujutus oli väike, kasutasid egiptlased põldude niisutamiseks kraave ja kanaleid. Talupojad kasvatasid otra, nisu, puu-ja juurvilja ning lina. Viljalõikajateks olid mehed. Naistel ei lubatud töötada tööriistadega, millel oli lõiketerad, nende ülesandeks oli tuulamine. Viljakasvatamise kõrval pidasid talupojad ka lehmi, lambaid, kitsi, parte ja hanesid. Egiptust nimetati Niiluse anniks, sest sealt sai toitu (kalu), seal kasvas papüürus ja kui Niiluse üle kallaste ujutas, tekkis jõe äärde rammus muda. Jõgi jaotas põllumeeste aasta kolmeks. "Üleujutuste aeg", kui ei tehtud põllutöid, kestis juulist oktoobrini, "tärkamise aeg", kui künti ja külvati, kestis novembrist veebruarini ja "viljakoristuse aeg" märtsist juunini. Riigi tekkimine (lk 64)
ATK on alles kujunemas, selle peamisteks osadeks on väetiste valmistamine, niisutussüsteemide rajamine ja hooldamine, milleta põllumajandus Egiptuses eksisteerida ei saa. PÕLLUHARIMINE Kui Niiluse üleujutus oli väike, kasutasid egiptlased põldude niisutamiseks kraave ja kanaleid. Talupojad kasvatasid otra, nisu, puu-ja juurvilja ning lina. Viljalõikajateks olid mehed. Naistel ei lubatud töötada tööriistadega, millel oli lõiketerad, nende ülesandeks oli tuulamine. Viljakasvatamise kõrval pidasid talupojad ka lehmi, lambaid, kitsi, parte ja hanesid. KOLME AASTAAJA JÕGI Egiptust nimetati Niiluse anniks, sest sealt sai toitu (kalu), seal kasvas papüürus ja kui Niiluse üle kallaste ujutas, tekkis jõe äärde rammus muda. Jõgi jaotas põllumeeste aasta kolmeks. "Üleujutuste aeg", kui ei tehtud põllutöid, kestis juulist oktoobrini, "tärkamise aeg", kui künti ja külvati, kestis novembrist veebruarini ja "viljakoristuse aeg" märtsist juunini.
taimed, neid hakati ise kasvatama, siis võime rääkida nisu ja odra kui teravilja kasutulevõtust. Need viljad levisid Euroopasse kõige enne. Pikki aastatuhanded olid peamised teraviljad, mida Euroopas kasvatati. Taimede kasvatamiseks peab looduses seda taime piisavalt palju esinema. Need taimed peavad andma piisavalt palju saaki, et selle kasvatamisega vaeva näha. Viljelusmajandus tekib u 9000 eKr Lähis-Idas viljaka poolkuu alal ning jõuab peagi viljakasvatamise oskus Euroopasse üle Balkani või Kreeka. Euroopas on u 7000 eKr esimesed märgid Euroopas viljakasvatamise kohta. Võtab aega, enne kui viljelusmajandus levib põhja poole. Karjakasvatus u 9000 eKr Anatoolia piirkonnas. Esimesteks loomadeks kitsed või lambad. Lõnga tegemise ja rõivaste valmistamise kohta selged teated veel puuduvad. Veised on olnud ühed olulisemad ohverdamise loomad. Siis võidigi mõni veis kinni püüda juba eelnevalt, et ohvri toomise päeval ei peaks enam metsa minema
annaabi.ee 
