Raskematel juhtudel kaob teadvus ja saabub surm. Kuna taimes sisalduvad südameglükosiidid on vees hästi lahustuvad, on ohtlik ka maikellukeste vaasivesi (Kaur jt, 2010). Sinilill. Värske taim ja droog võivad ärritada nahka, põhjustades ville ja põletusi. Söömisel põhjustab maoärritust, millega võivad kaasneda spasmid, kõhulahtisus ning ärritusnähud kuseteedes (Kaur jt, 2010). Varsakabi. Kõige mürgisem on taim õitsemise ja viljakandmise ajal. Taime vigastamisel tekkiv protanemoniin ärritab nahka ning põhjustab punetust ja sügelemist, nahk tursub ja tekivad villid.Taime söömisel tekib tugev põletus suus ja kurgus, valud maos ja kõhulahtisus, järgnevad peapööritus ja krambid. Mürgistus võib lõppeda surmaga südame seiskumise tagajärjel. Taime kuivatamisel ja keetmisel mürgised ained lagunevad (MRI Loodusteaduste didaktika lektoraat, 2008). Mürkputk
liivsavimuldadel või saviliivmuldadel, hästi läbisoojenevatel muldadel, mis sisaldavad rohkesti orgaanilisi aineid.(http://www.seemnemaailm.ee) Noored taimed vajavad kõige enam lisaväetamist fosforväetistega. Viljade moodustumise ajal kasutab tomat väga palju ära lämmastiku, kusjuures selle nõudlus suureneb koos lehtede ja varte edasi kasvamisega, ja saavutab maksimumi õitsemise ja viljakandmise perioodil. Tagades piisava koguse lämmastikku taime vajadusteks, on vajalik meeles pidada, et liigne lämmastik lehtede kasvu ajal pidurdab viljade kasvu, soodustab taime hõrenemist, haigustesse ning kahjuritega nakatumist. Taimede vajadus kaaliumis kasvab tasapisi (alates varte moodustumisest) ja saavutab kõrgstaadiumi viljade kasvamise ajal. Ebapiisav kaltsiumi kogus viib taime haigestumiseni viljade
Laialdaselt on tuntud ka konnakapsas. See nimi viitab isegi kahele tunnusele. Esiteks see, et varsakabi kasvab seal, kus elavad konnad vees. Ja teiseks sellele, et tema välimus meenutab mingil määral kapsast. Ka seda viimast võib ette kujutada. Tema lehed on ju laiad ja lapikud nagu kapsa omad ja suhteliselt mahlakad. Kuid teadma peab, et varsakabja lehte ei või süüa nagu kapsa oma. Kogu varsakabi on mürgine, ehkki mitte surmavalt. Kõige mürgisem on taim õitsemise ja viljakandmise ajal. Seega peab ettevaatlik olema ka lastega jalutamas käies, et nad kapsa moodi taime suhu ei pistaks. Loomadel tavaliselt mürgistusi ei esine, sest nad ei söö teda kuigi meelsasti. Mõnel pool on levinud nimed ahunalill ja latiklill. Need on seotud meie tavaliste kalade ahvena ja latika kudemisega. Varsakabi õitseb just nende kudemise ajal. Vaasi varsakapja tuua ei maksa - ta närtsib väga ruttu, isegi enne kui koju jõuate, ning tema turgutamine ei anna tulemusi
iseseisvuse ning sõltub tervenisti sporofüüdist Ontogenees Taimede individuaalne areng sügoodist kuni loomuliku surmani Koosneb kolmest perioodist: ◦ Looteelne ehk proembrüonaalne ◦ Looteline ehk embrüonaalne ◦ Lootejärgne ehk postembrüonaalne Ontogeneesi kestus erinevatel taimerühmadel väga erinev – bakteritel kümned minutid, sekvoial tuhandeid aastaid Vegetatiivsete elundite kasvu ja viljakandmise suhe ontogeneesi kestel võib olla väga erinev ◦ Monokarpne: taim viljub kord elu jooksul ◦ Polükarpne: taim viljub korduvalt Ontogeneesi ajal läbib taim teatavad kindlad faasid, mis on omavahel kindlas järjekorras Fülogeenes Taimede arengulugu alates ürgaegkonnast kuni nüüdisajani ◦ Taksoni fülogenees ◦ Struktuurielemendi fülogenees ◦ Taimede füsioloogiliste omaduste fülogenees Evolutsiooniprotsessi kindel järjekord
jagunematud, valged, rohekad või roosakad õied paiknevad üksikult või sarikjate kimpudena, vili on üheseemneline luuvili. Kõige tuntumad liigid on Harilik ploomipuu (Prunus domestica) ja kreegipuu (Prunus insititia) (Mägi, Niiberg, 1999). Eestis on viljapuude arvukuselt ploomipuu õunapuu järel 2. kohal (Eesti Entsüklopeedia). Ploomipuude elutsükkel jaotatakse kolme perioodi: puu vegetatiivsete osade intensiivse kasvu ehk võra väljakujunemise periood, viljakandmise periood ning puu vananemine ja hävinemine. Harilikult läbitakse need perioodid 30-35 aasta jooksul, meil esinevate külmade talvede tõttu on ploomipuude eluiga tavaliselt poole lühem 10-20 aastat. Kasvuperiood kestab 5-6 aastat, 3.-4. aastal tekivad esimesed õiepungad ja saame esimesi vilju, viljakande periood kestab 10-25 aastat. Ploomipuul on lihtpungad, lehekaenlasse tekivad 2-3 punga, neist keskmine on harilikult kasvupung ja selle kõrval asetsevad pungad on õiepungad
annaabi.ee 
