USKUMUSED Katrina ja EevaRuth Esimesed uskumused Algsed uskumused olid tavaliselt seotud küttimisega. · Koopa seintele joonistati koopamaalinguid, mis kujutasid inimesi küttimas · Vooliti inimeste ja loomade kujutisi KÜTTIDE JA KORILASTE RITUAALID · Enne jahti tantsiti, põristati trumme ja lausuti nõiasõnu, mis pidid kindlustama jahi kordamineku · Peale trummide kasutati ka vilepille · Rituaale korraldasid targad ehk nõiad Varajaste põlluharijate uskumused · Koos tsivilisatsiooniga arenesid ka uskumused. · Inimesed sõltusid põlluharimisest ja karjakasvatusest, see aga omakorda ilmast ja loodusest. · Seetõttu austasid inimesed eelkõige loodusjõude. PÕLLUHARIJATE JA KARJAKASVATAJATE rituaalid · Tehti jumalatele ohverdusi · Tehti kujukesi ja kummardati neid · Pildil on peko, keda muistsed eestlased kummardasid
Meelis Meelis oli raamatu alguses 9- aastane poiss. Tema isa oli Sakala maavanem Lembitu. Lembitul oli karjus Ivo, kes oli küll venelane, aga tundis ennast Eestis nagu oma kodumaal. Ta rääkis hästi eesti keelt ja õpetas Meelist vilepille tegema, sikusarve puhuma ja palju teisi asju tegema. Kui Leholasse tuli sõda, rööviti Meelis ja viidi Dünamünde kloostrisse, kus ristiti ta Bernhardiks. Meelis austas oma kodumaad ja ta ei võtnud seda nime omaks. Ta põgenes kloostrist ja sattus saarlaste laevale. Saarlaste laev uppus tormi käes, aga Kuremaa mereröövlid päästsid Meelise. Laeval kohtus Meelis Sigurdi tütre Astridiga, kes oli mereröövlite poolt röövitud
projektina alustanud koosseisus mänginud. Rainer Koiga ansambliliikmeks nimetamine on vägagi õigustatud: pillid on omavahel balansis ja üldkõla säravalt pehme. Esinedes olid Paabeli silmapaistvamad liikmed minu jaoks Sandra Sillamaa ja Tanel Kadalipp. Kaunis Sandra käsitseb märkimisväärselt mitmeid pille: kontserdi ajal võttis ta mängida peale torupilli ja sopransaksofoni ka erinevaid vilepille ning flööte. Parmupillist suutis ta tavalise tinistamise asemel hoopis viisi välja võluda ja lisaks kõigele jaksas ta veel laulda igavese võhma etalon! Pigem tagaplaanil tegutsev Kadalipp on minu arvates väärt rohkem tähelepanu tema soolod tekitasid mul külmavärinaid, lisaks pakkusid tema rokkiv olek ja vaimukad näoilmed palju meelelahutust. Kontserdil esitati ristlõiget ansambli loomingust. Enim meeldisid mulle ehk ,,Kohanuska" ja
ansambliga Trad.Attack!. Kahekesi on Sandra ja Jalmar pilli mänginud ja laulnud alates tutvumisest. Kontserti repertuaaris esitati lugusid ja laule nii Eestist kui mujalt, nt Rootsist. Kõik mängitud esitused kuulusid aga folkloorse muusika alla. Kontserti numbrid olid omavahel seotud erinevate lugudega, mis paari elus on toimnud. See oli omamoodi põnev ning kaasakiskuv lahendus kava ülesehituseks. Pillidena kasutati torupilli, parmupilli, karmoska, erinevaid vilepille ja kitarre. Oli kadestamisväärne kui palju pille võib üks inimene osata. Pillide kõlad olid kõik erinevad ja algul oli kõrval raske harjuda, et uue pilli häält tunnetada. Saali sound oli väga hea, kõikide pillide võimenduseks oli pilli juurde pandud mikrofon. Nii oli publikule kõik arusaadavalt kuulda. Enamus numbritest olidki vaid instrumentaalsed palad, kuid olid ka üksikud vokaalesitused. Üheks instrumentaalpalaks kasutati aiavoolikust tehtud pilli, mis oli Jalmari enda tehtud
Kivist oda, nooleotsad loomaluudest nõelad, harpuunid. Esimene koduloom oli koer. Muistsete inimeste uskumused, kunstiteosed Muistsed kütid aitasid jahiretke õnnestumisele kaasa tantsides, põristades trumme ja lausudes kummalisi nõiasõnu, mis pidi kindlustama jahi kordaminekut. Lisaks trummidele kasutati ka vilepille. Paljud loodusrahvad usuvad, et kõigil olenditel ja loodusesemetel on hing. Seda uskusid ka muistsed inimesed. Hinged ja vaimud kas abistasid või ohustasid inimest. Usuti, et sugukond põlvneb mõnest loomast. Koopamaalingud kujutasid tavaliselt jahiloomi. Pildid on joonistatud väga osavalt. Vanasti valmistati ka loomade ja inimeste kujukesi.
· Olulised olid templi laulikud o Umbes 1500 eKr olid naised templi muusikud · Muusika oli alguses meeleline, pidulik, väärikas o Teiste rahvaste mõjul (aasia) muutub muusika elavamaks ja rütmilisemaks o Mitmed seni kasutuses olnud pillid visati Aasia mõjul (reformiga) templist välja. Alles jäi vaid SISTRUM viljakus jumala Isise auks (kõristi) · Kasutati veel FLÖÖTI, VILEPILLE, HARF o Pillid olid jumalate ülistamiseks, neid ülistati lauluga ning muusika saatel tantsiti · Templi koolis õpetati laulu, pillimängu o Mängiti LAUTOT ja LÜÜRAT · Palju lauldi kodus oluline osa muusikal olid ka matuse rongkäigul ja muudes kohtades · Flööt · Keelpillid o Lauto armastatud pill (renessanssi ajastu lõpus), raske häälestada, palju muudeti o Lüüra muusikute sümbol
lapsed võibolla ka mõned sugulased ning orjad ja sulased. Mänguasjadeks olid mänguhobused, paadid ja mõõgad. Viikingilapsed harrastasid veel ujumist, pallimängu jms. Paljud lapsed surid juba imiku- või mudilaseas. Kõik teadmised mida laps vajas omandas ta vanematelt. Meelelahutus: Pea kõik viikingid armastasid muusikt, jutte või mõistatusi ning mänge, mis nõudsid mitte jõudu vaid mõistust. Asulatest on leitud luust vilepille, andmeid on ka algelisest harfist, lüürast, sarvedest, puuviledest ja trummidest. Sporditi harva lihtsalt lõbu pärast, sporil oli muid tähtsamaid eesmärke. On teateid nagu oleksid viikingid mänginud ka pallimänge, aga veel lasid nad vibu ning sõudsid. Olid ka pidupäevad, tihti käidi jahil ningi mängiti üsna palju. Kaitseehitised: Kindlustatud laagrid ja kindlused on suurimad viikingi ajal rajatud ehitised. Need
külakarjase tööriist ja seda poisikesed puutuda ei tohtinud. Seda valmistati puuoksast või juurest. Noortele karjastele jäid kasutada väikesed pasunad ja sarved. Nendega sai signaale mängides üksteisele teateid anda ja metsloomi karjast eemale peletada. Väikseid pasunaid valmistati põhiliselt puukoorest ja need asetati ööseks vette, et nad katki ei kuivaks. Väikseid sarvi valmistati looma sarvedest, mis õõnestati seest ära ja peale lõigati mänguavad. Vilepill Vilepille valmistati puukoorest (pajupill), männikasvust (vilepill), putkest(putkepill), linnuluudest(peibutusviled jahimeestele) ja savist (savipiilud). Lihtsamad neist võimaldasid tekitada ainult mõnda heli ja olid mõeldud rohkem väikelaste mänguasjaks. Samas oli ka täiuslikumaid mitmete sõrmeavadega pille, mis võimaldasid mängida meloodiat. Põhja Tartumaalt on teada vilepill, mida puhuti keskelt. Kahele poole jäid sõrmeavad ja see võimaldas mängida kahehäälselt
annaabi.ee 
