Ta mängis suurt solli Saksamaa ühendamisel. Napoleon III Prantsuse keiser, kes kuulutas end ise keisriks 1825.aastal. Pööras suurt tähelepanu majanduse arengule ja tema ainuke edukas sõda oli Krimmi sõda Venemaa vastu, milles Venemaa sai lüüa. Victoria I Inglise kuninganna, kes valitses aastatel 1837 1901. Ta oli väga lugupeetud ja armastatud valistejanna Briti maailmariigi sümbol. Ta ei sekkunud eriti parlamendi tegevusele. Tema valitsemisaega nimetatakse viktoriaanlikuks ajastuks. Abraham Lincoln USA president, kes viis läbi palju reforme. Neist tähtsaim oli orjanduse kaotamine kogu riigis, mis viis välja kodusõjani. Theodore Roosevelt USA president, kes ohjeldas edukalt monopolide võimu ning korruPATSiooni ühiskonnas. Lisaks kaitses ta ka tulemuslikult loodusvarasid. 8. Aastaarvud: 1870 1871 Prantsuse-Preisi sõda 1871 Saksa keisririigi väljakuulutamine 1837 1910 kuninganna Victoria aeg 1861 1865 Ameerika kodusõda 1
akvatinta ja teised sügavtrükimenetlused taandusid litograafia ja puugravüüri eest, sest need olid odavamad kiire tööprotsessi ja suure arvu tõmmiste poolest. Uus tõus graafikas algas sajandi teisel poolel, mil traditsioonilisi paljundusvõtteid ei rakendatud enam reprodutseerimiseks, vaid originaalkunstiteoste loomiseks. Reprodutseerimisel võitis eesõiguse fotomehaaniline paljundusviis Inglismaa 19.sajandil Kuninganna Victoria valitses 1831 1901, seda ajastut nimetati ka viktoriaanlikuks ajastuks. See oli väga kombekas ühiskond. Majandus arenes ajastu algul hästi. Masinad tõrjuvad käsitöö välja Pool elanikest elas linnades. Põllumajanduses oli tuntav toodangu tõus. Meeste seas valitses tööpuudus. Selleks ajaks oli Inglismaast saanud suurim koloniaalimpeerium. Kasvas välja tsartistlik liikumine - tahtsid, et parlamenti valitaks igal aastal.. Halvasti mõjus, et * ei võetud kasutusele uusi masinaid, vaid rahulduti vanadega * veeti kapitali välja *pandi raha panka
Preisimaa majanduslik areng, sõjaväe tugevnemine, juhtroll Saksa alade ühendamisel muutus Prantsusmaa ähvardavaks. Prantsusmaa oli vastuolus Saksa ühendamisega. Prantsuse-Saksa sõda lõppes Saksamaa võiduga. Prantslaste armee purustati ning keiser Napoleon III langes vangi. Lisaks tõi sõja kaotus sisepoliitilise segaduse. Inglismaa: 19.saj teisel poolel valitses Inglismaad kuninganna Victoria. Seda ajajärku nimetatakse ka viktoriaanlikuks ajastuks. Victoria ei löönud valitsuse ega parlamendi asjadesse kaasa. Peamised parteid olid liberaalid ja konservatiivid, kes vahelduva eduga võimule pääsesid. Inglismaa edu aluseks oli teistest riikidest varem toimunud tööstuslik pööre. Inglismaad ja tema kolooniaid hakati nimetama Briti koloniaalimpeeriumiks, kuna Inglismaast kujunes 19-saj suurim koloniaalriik. USA: USA kodusõda toimus 1861-1865 aastal Lõuna- ja Põhjaosariigi vahel kuna põhjaosariiklased
koloniaalpoliitikat, mis võimaldas veelgi suurendada juurdepääsu odavale toorainele ja tööjõule ning laiendas turgu Briti kaupadele. Sisekaubandust soodustas laevatatavate jõgede ja kanalite võrgustik ning maailma esimesed raudteed. Inglismaa oli esimene, kus kujunes välja tööstusel põhinev industriaalühiskond ning riik oli kuni 19.saj viimaste aastakümneteni maailma juhtivaks tööstusriigiks. · Viktoriaanlik ajastu: Viktoriaanlikuks ajastuks nimetatakse kuninganna Victoria I (valitses 1837- 1901; Hannoveri dünastia) valitsemisaega, kui Suurbritannia oli oma majandusliku ja poliitilise võimu tipul. Inglismaa sisepoliitilist elu kujundasid tooridest välja kujunenud konsevatiivide ning viigidest alguse saanud liberaalide erakonnad. Peamiseks Inglismaa sisepoliitiliseks küsimuseks sai valijaskonna laiendamine. 1832 parlamendireformiga kaotati Inglismaa nn pehkinud
veelgi suurendada juurdepääsu odavale toorainele ja tööjõule ning laiendas turgu Briti kaupadele. Sisekaubandust soodustas laevatatavate jõgede ja kanalite võrgustik ning maailma esimesed raudteed. Inglismaa oli esimene, kus kujunes välja tööstusel põhinev industriaalühiskond ning riik oli kuni 19. saj viimaste aastakümneteni maailma juhtivaks tööstusriigiks. 5.3. Viktoriaanlik ajastu: Viktoriaanlikuks ajastuks nimetatakse kuninganna Victoria I (valitses 1837-1901; Hannoveri dünastia) valitsemisaega, kui Suurbritannia oli oma majandusliku ja poliitilise võimu tipul. Inglismaa sisepoliitilist elu kujundasid tooridest välja kujunenud konsevatiivide ning viigidest alguse saanud liberaalide erakonnad. Peamiseks Inglismaa sisepoliitiliseks küsimuseks sai valijaskonna laiendamine. 1832 parlamendireformiga kaotati Inglismaa nn pehkinud kohad
annaabi.ee 
