kaubatehingud) vägivaldsem Suurrahvahulk(40000 linna mastaap linnaelanikku ja lisaks rändurid ja kaupmehed) mitmepalgelisem rotid 14.saj lõpus oli Londoni majanduslik ja poliitiline keskus suurem kui kõik ülejäänud Inglismaa linnade oma kokku. Tohutu kontrastide paik. 5. Iseloomustage viktoriaanlikku Inglismaad (mõttelaad, majanduslik olukord) Kuninganna Victoria ei sekkunud riigi asjadesse millega sai austuse oma rahvalt. Tänu temale muutuis rahvas oma arvamust monarhia suhtes ning ta puhastas” verega koos krooni”. Seda aega iseloomustatakse kui pikka rahuaega.Riigi stabiilsus olenes õiguskorra ja kiriku ühisvõimu toimimisest, kahe parlamendi koja tööst, armee ja laevastiku tõhususest ning tasakaalustatud kaubandusest
inimestevõrdsus, eraomand ja turumajandus ning demokraatia loeti ainuõigeks valitsemise viisiks. 5. Iseloomustage mõne riigi arengu iseärasusi 20. sajandi algul. Inglismaa- tüüpiline koloniaalsuurriik, turumajanduslikud põhimõtted olid juba väga ammu. Võimule tulid leiboristid, kes suunasid oma energia vaesuse vähendamisse ja rahastasid mitmeid sotsiaalprogramme. Inglismaa andis Iirimaale autonoomia ja kakles teiste suurriikidega kolooniate pärast, mis oli üsna kallis. Pärast viktoriaanlikku ajastust tulid välja inimesed, kes ei tahtnud enam elada ,,traditsioonilist" elu. Toimus palju mässe, miitingud ja pikette. Naisõiguslased(sufrazetid) korraldasid protestiüritusi. Prantsusmaa- Oli III Vabariik ja toimusid riigisisesed võitlused( mitmepartei süsteem) Dreyfusi afäär- süüdistati Saksamaa kasuks spioneerimises. Pooldajad-humanistid, vabariiklased, liberaalid. Vastased- monarhistid, katoliiklased, rahvuslased jne. Dfeyfusi võitis, demokraatia võitis
juunist 1837 tema surmani 22. jaanuaril 1901. Victoria aeg oli Briti rahva jaoks pikk õitseng, seda nii Briti impeeriumist laekuva tulu kui ka kodumaiste tööstuslike uuenduste tagajärjel. Mõned ajaloolased peavad ajastu alguseks, mis seostub mitmesuguste ühiskondlike seisukohtade ja poliitiliste mängudega, reformiseaduse (Reform Act) vastuvõtmist 1832, viis aastat enne Vctoria troonileasumist. Sageli iseloomustatakse viktoriaanlikku ajastut kui pikka rahuaega, mida tuntakse ka Pax Britannica nime all, ehkki iga aasta vältel sellest pikast perioodist oli Suurbritannia tegelikult sõjas. Samas toimus selle vältel majanduslik, koloniaalne ja tööstuslik konsolideerumine. 19. sajandi lõpupoole viis uusimperialistlik poliitika koloniaalkonfliktide kasvuni, millest lõpuks said alguse Inglise-Sansibari sõda ning Buuri sõda. Kodumaal oli riigi poliitika üha
18. Riikide arengu iseloomulikud jooned enne I ms (majandus, sisepoliitika, välispoliitika): · Inglismaa - tüüpiline koloniaalsuurriik, turumajanduslikud põhimõtted olid juba väga ammu. Võimule tulid leiboristid, kes suunasid oma energia vaesuse vähendamisse ja rahastasid mitmeid sotsiaalprogramme. Inglismaa andis Iirimaale autonoomia ja kakles teiste suurriikidega kolooniate pärast, mis oli üsna kallis. Pärast viktoriaanlikku ajastust tulid välja inimesed, kes ei tahtnud enam elada ,,traditsioonilist" elu. Toimus palju mässe, miitingud ja pikette. Naisõiguslased(sufrazetid) korraldasid protestiüritusi. Saksamaa koondas oma vabanenud väe Itaalia rindele ja saavutas Caporetto lahingus (24. oktoober) suure võidu. Itaalia vägi paisati Piave jõeni vang langes üle 250 000 Itaallase. 19. Prantsusmaa - Oli III Vabariik ja toimusid riigisisesed
suri südamerabandusse. Looming- Autor mängis lastemängu, pöördudes eelkõige täiskasvanute pööle küsimustega,,Aga mis siis kui?,, Mark Twain ei esita varjatult neid küsimusi mitte selleks, et täiskasvanute meelt lahutada, vaid selleks, et nad vaaksid uutmoodi oma tegudele ja oleksid nukralt üllatunud. ,,Tom Sawyeri seiklused,, ,,Huckleberry Finni seiklused,, 14)Viktoriaanlik ajastu Inglismaal- C.Dickensi, W.M. Thackeray looming. Kuninganna Victoria (1837-1901) järgi nime saanud viktoriaanlikku ajastut iseloomustab Briti impeeriumi majanduslik heaolu. Heaolu nautiv ühiskond püüab ka vooruslik välja näha. Kirjandusel oli aga kitsas selles ranges vormis, mille seisukohalt näis kõik loomulik sündsusetu. 19. saj. Euroopa ajaloos olid otsustava tähtsusega neljakümmnendad aastad ja Inglismaa ei olnud errand. Vanu probleeme ei jõutud veel lahendada kui uued peale tulid. Euroopa silmis oli Inglismaa oma arenemiselt kõige kaugemale jõudnud, ometi ei
lapsepõlves. Freudi teooriast lähtub, et suurim mõju ei tulene mitte bioloogilistelt jõududelt, vaid enam seksuaalsuselt ja agressiivsusest, mis on 21 inimese käitumise motiiviks, et see paneb loodusliku aluse konflikti ühiskonnaga, tema kartusega selle ees. Freudi ideed šokeerisid viktoriaanlikku ühiskonda, mille üle nii mõnigi lugupeetud inimene polnud arutlenud või (oletanud) mõelnud. See teooria on Euroopa tavameditsiini esimene kõrvaleheitmine, mis lõpuks saavutas laia rahvusvahelise tähelepanu. Aga selle üle jäädi vaidlema, eriti seksuaalsuse ja agressiivsusele ülekandmine inimkäitumisse. Freudi tuntud pooldajad lõpuks murdusid vastuväited ja
annaabi.ee 
