Torupilli Jussi Trio Leon Kann 11.B Torupilli Jussi Trio moodustavad viiulid ja möödunud sajanditest tänapäeva toodud torupillikõla. Selle ansambli esituses kõlavad hoogsad ja omanäolised tantsulood kunagise Hiiumaa torupillikuninga Jussi repertuaarist. Rõhk on autentsusel ja ehk ka sama pöörasel meeleolul, just nagu Jussil kunagi kombeks oli. Saja aasta tagust maailma taaselustavad viiulitel Karoliina Kreintaal ja Eeva Talsi ning torupillil Cätlin Mägi. Koosseis Jaan Pehk - laul Liisi Koikson - laul Eeva Talsi - viiul, laul , hiiu kannel Karoliina Kreintaal - viiul, laul Cätlin Mägi - torupill, laul Sandra Sillamaa - torupill, laul Marko Mägi - saksofonid Marek Talts - elektrikitarr Silver Sepp - kausipillid, laul Ajalugu Pärimusmuusikute jaoks on Torupilli Juss kuningas aga hoopis põhjusel, et
PIANISSIMO 04.03.2008 kell 19.00 toimus Tartu Ülikooli aulas Eesti-Soome kvintett. Klaveril oli Tanel Joamets, viiulitel olid Lasse Joamets ja Tuuli Talvetie, violal oli Riikka Repo ning tellol oli Lauri Angervo. Kuna seekordne jutsutus pidi olema klassikutest, siis tundus mulle just see õige olevat, kuna esitati ühte Wolfganf Amadeus Mozarti lugu ning üht Johannes Brahms lugu. Mozartilt esitati Klaverikontsert A-duur K414 ning Brahmsilt Klaverikvintett f-moll op.34. Esitajad olid lood mitmeks jaganud st, et Mozarti Klaverikontsert oli jagatud kolmeks osaks: Allegro; Andante; Allegretto
Hääled olid võrratud, pani lausa imestama, kuidas on võimalikult nii kõrgeid noote võtta ja loo lõpuni nii vastu pidada. Teistes esitatud palades oli naiste diktsioon kehvem kui meestel, nende sõnadest oli peaaegu võimatu aru saada, kuid üldmulje jäi siiski hea. Muusika pärines kõik Johann Straussi loomingust. Tema loomingus on muusika sujuvalt vahelduv, hoogne ning järgmisel hetkel vaikne ja madalam. Muusika instrumentidest põhiline tähtsus viiulitel, kuid oli kuulda ka teisi keelpille ning puhkpille. Etendusega jäin rahule ning soovitaksin ka teistele minna midagi sarnast kuulama.
See minu meelest rikkus kogu teose ära. Ning viimasena esitati Tüüri ,,Reekviemi", mis on pühendatud väga varakult lahkunud dirigendile Peeter Liljele, kes oli enne surma just asumas Estonia teatri peadirigendi kohale. Juba ainuüksi kuulamise järgi võis ära öelda, et tegu on väga kurva looga ning mulle see ei meeldinud, sest seal ka minu meelest ei kõlanud kõik kokku. Kohati oli tunne, nagu see oleks kuskilt õudusfilmist võetud. Kogu kontserdi vältel oli orkestri rõhk viiulitel. Nad kandsid kogu etteastet üleval. Teisi pille oli väga vähe kuula ja nendele polnud ka väga palju panustatud. Pillimängijad olid päris kindlasti väga heal tasemel, ma ei olnudki nii ilusti viiulimängu varem kuulnud. Kohe alguses, kui esimesed viiuldajad pihta hakkasid, hakkas just nimelt see viiulimeloodia minus tähelepanu äratama. Tavaliselt olen kuulnud ikka sellist mingil määral ebameeldivat viiulimuusikat, mis ,,kriibib", aga seal see oli väga ilus ja voolav. Hea oli kuulata
Teos on vormilt sümmeetriline, kõige ulatuslikum on keskmine osa: I Allegro (sonaadivormis) II Ball (valsilik) III Largo (aeglane osa) IV Marss (skertso funktsiooniga) V Finaal (rondolik) I Unistused-kired: peategelane näeb nägemust kaua aega otsitud ja oodatud unistuste naisest ning armub. Lahvatavad lootused ja kired. Mingisugusel imelikul kombel ilmub kujutlus armastatust alati koos muusikalise teemaga (idée fixe!). I osa on vabas sonaadivormis. Armastuse teema kõlab flöötidel ja viiulitel. II Ball: keset balli lõbusat meeleolu ja virvarri ilmub kunstnikule taas nägemus armastatust. Ükskõik kuhu ta ei lähe, olgu see mets, linn või ball, ilmub talle ikka nägemus armastatust koos muusikalise motiiviga. Kogu osa on valsi karakteriga, tähtsal kohal on 2 harfi. AT kõlab 2 korda, kõigepealt flöötidel, hiljem klarnetil. III Stseen väljadel: ühel õhtul looduses kuuleb kunstnik kahte karjast oma pille mängimas. Valitseb harmooniline idüll, pastoraalsed meeleolud
Tundus nagu mängiks bändiliikmed koos esimest korda kõik omas mullis oma pilliga, kuid tegelikult on tegu tol ajal väga populaarse instrumentaalpalaga. Kindlasti oli see laul tol ajal uudne ning revolutsiooniline. Missa ,,Lumen et Cantus" teos tundus pingeline ning närviline, keskpaigas muutus ka jõulisemaks, negatiivse mõjuga. ,,Passioon" keelpillidele kirjutatud teos. Heli valjenev pidevalt ning helivoog muutus kõrgemaks, viiulitel kandus hästi edasi pingelisus ning närvilisus, kohati muutus nö keelpilli saagimiseks. ,,Arhitektoonika" antud loo puhul oli äärmiselt suur rõhk elektrikitarril, millel kõlasid glissandod. Puudus kindel korrapärane rütm, tundus improviseerimisena. ,,Crystallisatio" teos puhkpillide ning viiulite esituses ja nende koostöö tulemusena on tegemist sujuva ning erksa palaga. Loo lõpus tekkis rõhumise tunne ning kasvas pinge. 3
küll ette ebasobivaid alltekste ning aastal 1958 tuli Krossil Kirjanike Liidu kongressil end paljude süüdistuste ja väärtõlgendamiste eest tulihingeliselt kaitsta. See tõi just kasu ning luulekogu muutus veelgi populaarsemaks. (Kalda, 1991) 6 2.3 ,,Kivist viiulid" (1964) See luulekogu väljendab kümnendivahetuse optimistlikke meeleolusid ja rangete piiride lõdvenemist. Juba kaanevärvi vahe ,,Söerikastajal" ja ,,Kivist viiulitel" näitab olulist teisenemist. Luuakse avarustunne, heledana näiv õhkkond ja kauguse tunne, mis seotakse mere, taeva, tuulte vikerkaare, voolavate vete ja muude avaruskujunditega. Pilk on suunatud helgesse tulevikku ning häälestus on helesinine ehk optimistlik. Tasakaalu moodustavad üldine ja isiklik probleemide käsitlemine: teadmuse suurenemine, isikukultusest vabanemine, kosmoseajastu algus, vabadusliikumised maailmas ja omaenese armastus. Kõige magusam on
instrumentaalmuusikat, seejuures lauldakse sõnade asemel tähenduseta kergesti hääldatavaid silpe, nagu näiteks ,,lad-da-lad-da" või ,,tai-lai-ia-la-ta-ta-lai". Samuti esineb vahelehüüdeid ja - hõiskeid. Sagedasti saadavad laulu vaid käteplaksud, sõrmenipsud või suubass. (The New Grove...1980c: 865-856) Ungari mustlasmuusikas kasutatakse enim dulcimeri, viiuleid ja kontrabassi, vähem aga klarnetit ja oboed. Ungarlased on ülimalt virtuoossed viiuldajad, seega on põhirõhk viiulitel, millel mängitakse meloodiat. (World Music: the Rough Guide...1999: 148) Öeldakse, et viiuldaja libistab mängu ajal ühelt keelelt teisele, mis jätab mulje, nagu nutaks viiul tema käes. (Eve Karp et al 1995a: 46) Kontrabass annab muusikale mõnusa rütmi ja dulcimer kerguse ja õhulisuse muusikasse. Dulcimer ehk cimabalom on algselt pärit Pärsiast. Tänu mustlastele aga jõudis pill Ungarisse, kus see on nüüdseks saavutanud rahvusliku pilli staatuse
annaabi.ee 
