See oleneb aga inimese isiksusest. Võib-olla tuleks neil vähemalt korra üks põnev raamat läbi lugeda ning hiljem mõelda, kas sellest ka tulu oli. Pakun, et nende vihkajate raamatute lugemiskogemus piirdubki "Sipsiku" ja "Jussikese seitsme sõbraga". Ülejäänud raamatute kokkuvõtteid on saadud internetist ning hiljem omaette mõeldud, et oi-oi kui kaval ma ikka olen, teised loevad kõik raamatud läbi. Mina aga saan hoopis lihtsamalt hakkama. Lugemise alustamine jääb tihti ka viitsimise taha. Kui ikka 300-leheküljeline raamat ette tuuakse ega see tõesti lugema ei kutsu, eriti veel siis, kui vaevlad aktiivsusega kaasnevas ajanappuses. Tänapäeval pole noored inimesed lihtsalt enam harjunud millegi nimel suuremat vaeva nägema. Igapäevane toidumoon tuleb ärimehest isa mantlitaskutest ning endal jääb vaid põhikool või gümnaasium lõpetada. Mõistlikumad ja usinamad aga tajuvad raamatute vajadust ning nende lugemine on pigem rõõm kui piin.
Ainsaks suureks apsakaks oligi minu arvates näidendi lõpp, mis oli natuke möödarääkiv võrreldes raamatuga. Näitlejad suutsid teha rõõmsa ja huvitava esituse, igavust tundma ei pidanud. Arvan, et see teatriskäik tuli mulle kasuks, kuna meil oli hiljem vaja läbi lugeda Kitzbergi ,,Kauka jumal" ning tänu sellele näidendile oli juba raamatu sisu teada ning paremini mõistetav. Noorte teatris käimist takistab minu arvates huvi ja viitsimise puudumine kuid kui juba kohal ollakse, siis pettunud nägusid naljalt ei märka. ,,Kauka jumal" on näidend, mida tasub igal eestlasel vähemalt korra elus vaadata.
12 4.2 Spordialad, millega õpilased tegelevad Poisid tegelevad 10. klassis kõige enam korvpalli (5), jalgpalli (2) ja ujumisega (2). Samuti märgiti ka kergejõustikku (1), jooksmist (1), pokkeri (1) ja võistlustantsuga (1) tegelemist. Küsitlusest võtsid osa 17 aastased 10ndate klasside õpilased. Kolmel küsitluslehel märgiti ka spordiga mittetegelemist. Põhjusteks oli toodud aja ja viitsimise puudust ning piisava füüsilise koormuse saamist kehalise kasvatuse tunnist. Spordiga tegelemise põhjuseks toodi füüsilise koormuse vajadust vabal ajal trennide näol ning seltskonnaga aja veetmist. Trennis käiakse keskmiselt kolm korda nädalas ning tasutakse selle eest 235 krooni kuus. Treeningu eesmärkideks on seatud jõu- ja südamelihaste tugevdamise. Tüdrukute lemmiksalad on 10. klassides võimlemine (3), korvpall (2), tennis (1) ja ujumine (1)
Petronius (ajalooline isik) on teose läbiv tegelane, Nero lähikondlane, ning usaldusisik. Ta on Rooma rahva poolt armastatud, ning kasutab igal võimalusel keisri malbet mahategemist ja meelitamist, et Nerot manipuleerida, ning seeläbi oma tahtmine saavutada. Petronius hoiab, kaitseb, aitab ja annab nõu Vinitiusele igal teemal. Petronius isikuna on laisk, ning tunneb mõnu rikkuse hüvedest, ning ei kasuta oma potentsiaali riigimehena ära pelgalt mitte viitsimise tõttu. Teose põhiaines saabki alguse Petroniuse heateost Vinitiusele. Vinitus armub Lygiasse (väljamõeldud tegelane), kes on lüüglaste surnud kuninga tütar, ning seaduse järgi Senati ja Rooma rahva pantvang. Lygia on pöördunud kristlusesse - usku, mis on Vinitiusele tundmatu. Pomponia Graecina (ajalooline isik) oli Lygia kasuema, ning Aulus Platius tema kasuisa (ajalooline isik). Ta oli Nero õukonna pensionile läinud väepealik, kes keeldus uskumast, et
kõvema peaga, kui on nooremad. Aga ega ma Norra süsteemist suurt aru saanud kuus oli kõrgeim hinne, kaks käis kah kuidagi. Soomes saab väga heade teadmiste eest kümne. Nii ei saa laste hindeid minu omadega võrrelda ja see on päris hea! Matemaatikas- füüsikas saan neid aidata, muidu hoiab õppimisel silma peal Angela, kes oli must kindlasti parem õpilane. Kas lapsed suhtuvad nagu sina omal ajal õpitud peab ju ka olema, aga trenn igal juhul tehtud saama? Viitsimise taha pole vist ükski trenn jäänud, õppimise taha jääb harva. Asju saab nii seada, et enne trenni jõuab koolitükid valmis. Kas Andreas ja Anette mõtlevad ülikoolile? Anettel on pead ja huvi, oleme rääkinud küll. Andrease puhul on kõneks Meråkeri kõrgem kool, kus saab suusatamist ja treeneriõpet liita. Esiti tuleb aga kaitseväes ära käia. Paljudes riikides võimaldavad jõustruktuuride kõrgkoolid õppimist ja sportimist edukalt ühendada, meil kahjuks mitte.
Mida kontaktsem on võitlus, seda lihtsamalt lööb see verest välja võitleja, kellel puudub vastav kogemus. Väga oluline on lihased ja liigesed enne intensiivsemat trenni soojaks teha, muidu võivad olla tagajärgedeks pöördumatud kahjustused ja rasked vigastuseks. Vigastatud liigesele tuleb kohe panna külmakompress ja elastikside. Peale trenni lõppemist peab lihaseid venitama ja märja nahaga ei tohi jääda seisma tuule või külma kätte. Enese treenimine on alati ainult viitsimise küsimus. Kui puudub tehnikat valdav treener või võitluspartner, kellega kogemusi jagada, saab ikka teha jõutrenni ning oma kehalist tugevust ja vastupidavust suurendada. Varustuse puudumine pole samuti arvestatav vabandus, metsas on kaikaid küll ja poisid, kes tahavad lüüa, panevad kätte töökindad ja selga vatijope ning teevad seda ikkagi. See kes ei viitsi trenni teha, ei tee seda ka siis, kui tal on kõik olemas, vaid laseb kallil varustusel toanurgas tolmu koguda.
Kasvõi vähimast, et siis pikkamisi ja järele kompides edasi minna. 5 KUULAMINE KUI OLULINE SUHTLUSOSKUS Kui inimene on juba jõudnud sinnamaani, et otsustab end teisele avada, peab ta leidma kuulaja. Lihtsalt kuuljast ei piisa, vaja on süvendatud kuulamist, et inimene end hästi tunneks. Paraku oskavad kuulata liiga vähesed, kuigi see on eduka suhtlemise ja sügavate suhete puhul väga tähtis. Millised võiksid olla mitte kuulamise peamised põhjused? Enamasti aja, tahtmise, viitsimise puudus või mitte oskamine. Saja protsendiliselt võib nõus olla raamatu “Suhtlemisoskused” autoritega (vt. Kasutatud kirjanduse loetelu), kelle arvates on kuulamisoskus inimsuhete loomisel ja ja ülalhoidmisel hädavajalik, sest seda oskust hinnatakse tavaliselt kõrgelt. Sõprussuhete puhul on kuulamisoskus asendamatu tarve ning igal pool mujalgi elus võib see ainult kasu tuua. Osates kuulata on võimalik teisi märgatavalt paremini mõista, aru saada nende tunnetest,