(3b) artikli- ja raamatupeatüki pealkiri (püstkirjas) (4) kogumiku või ajakirja pealkiri (kaldkirjas) lõpeb punktiga (5) linna nimi (lisandub koolon) (6) kirjastuse nimi (lk- nr puudumisel lõpeb punktiga) - kui järgneb (7), siis jätkub komaga (7) kogumike ja artiklite puhul lk-nr-id lõpeb punktiga Käesolevas kirjes on loetletud bibliograafeerimise põhiprintsiibid. Samuti leiab üldisi põhimõtteid Tallinna Ülikooli kirjastuse (2010) viiteallikate vormistusjuhendist ja Roometsa (2002) üliõpilaste arvutil vormistamise juhendist. Erijuhtumeid käsitletakse vastavalt vajadusele individuaalselt, sh intervjuude ja käsikirjade vormistamist. Internetiallikate viitamist vt allpool. Muude (ajalooliste) allikate ja arhiivi viidete puhul soovitame eeskuju võtta EMTA aastaraamatu Res Musica [2010] juhendist. Kasutatud kirjandus American Psychological Association (2006). Publication Manual of The American Psychological Association (6th edition)
Antud artiklist sain ma oluliselt uut informatsiooni ning otsitud lisamaterjalist samuti üht-teist teada oma kodumaast. Ka mina arvan, et arenemisvõimalus on, kuid need võimalused ei pruugi kõik teostuda. Uute ideede loomisele peab kaaluma ka kõiki võimalikke takistusi ning ebaõnnestumisi, et pärast ei oleks kõrgelt kukkumist. Selleks tuleks leida ka teisi alternatiive, kuidas pääseda rahvusvahelisele areenile. Viiteallikate loetelu: Ilves, L. (2011). E-Eesti välispoliitika. Diplomaatia. http://www.diplomaatia.ee/index.php? id=242&tx_ttnews[tt_news]=1329&tx_ttnews[backPid]=591&cHash=199b6c3610# (2011). Geers, K. (2010). Valmistumine kübersõjaks. Diplomaatia. http://www.diplomaatia.ee/index.php? id=242&tx_ttnews[backPid]=563&tx_ttnews[tt_news]=1167&cHash=9cdc10dbb9 (2010). Hanso, H. (2011). Ida uus suurvõim. Diplomaatia. http://www.diplomaatia.ee/index.php?
Üksikallusioonide ja parafraaside kõrvale ja asemele tulevad ulatuslikumad travestiad ja kollaazid, tekstitsitaatide kõrvale stiilitsitaadid kuni terviklike teadlikult maneristlike strateegiateni. Suhe viitamisobjekti muutub: soostuva sümpaatia või täpselt piiritletud poleemilisuse kõrval tõusevad tähtsaks leebe paroodia, irooniasugemetega pastiss, sihilik ülepakkumus. -> koomika osa üldine kasv. + Konkreetsete viiteallikate tuvastamisel pole enam mingit tähtsust ja esmaseks tõuseb tekstist õhkuv ,,literatuursuse", ,,ebaalgupärasuse" tunne iseenesest. Muutub luuleraamatu formaat. Nõukogude ajal suhteliselt väikesed, vahel kõvade kaantega. Nüüd hästi läbi mõeldud kujundus ja formaat käivad terviku juurde, omaette esteetiliseks objektiks muutunud. Eeskujud noortele luuletajatele: surulased, Jüri Üdi (Viiding), Ilmar Laaban, Andres Ehin, Uku Masing; 19. sajandi lõpu prantsuse sümbolism, 20
6) Kas teksti esitamise struktuur vastab väljaande tavadele ja kas alapealkirjad on omal kohal? 7) Kas skeemid ja tabelid on loogiliselt koostatud ning üldse vajalikud? 8) Kas viited ja allikate loetelu on väljaande nõuetele vastavad? 9) Kas artikli keeleline külg on laitmatu? (2004: 249250) ESSEE Essee ehk lühiuurimus. Nende põhjal saab otsustada, kas õppija valitseb nii sisult kui keeleliselt ainetervikut, millest ta oma lühiuurmiuse teeb. Viiteid märgitakse normaalsel viisil ja viiteallikate nimistu koostatakse vastavalt juhtnööridele. Mida oodatakse esseelt? 1) Teemakäsitlus olgu ülesannetele vastav. Kirjutis peaks vastama pealkirjas olevale küsimusele. Kirjutaja osutab, et valitseb teematervikut, oskab keskenduda olulistele ning suudab käsiteldavat piiritleda. 2) Lühiuurimuses keskendutakse ülesandele vastavalt kesksetele tähelepanuväärsetele seikadele. Kirjutaja ilmutab kriitilise ja iseseisva mõtlemise võimet.
Infokogumis tekivad teemapiirkonnad, jaotised ja alajaotised, kusjuures väiksemad üksused on sisutihedamad ja sisaldavad üksikasjalikumat informatsiooni. Grupeerimisel kohaldatav sarnasuse põhimõte peab lähtuma kasutajast, mitte saidi koostajast. Informatsiooni hierarhiline paigutus on peamisi vahendeid selge ja hõlpsalt kasutatava saidi loomiseks. Nii luuakse hierarhiline struktuur, mis tipneb kodulehega ja tutvustab saidi olemust ning sisu. Viiteallikate paigutus selles hierarhilises struktuuris võimaldab kasutajal navigeerimissüsteemide abil liikuda nii vertikaalselt kui ka horisontaalselt. Veebi hüpertekstilise ülesehituse alusel saab kasutaja luua talle sobiva kontseptuaalse sisujärjestuse, mis võib erineda saidi planeerija poolt loodust. Saidi struktuur võimaldab luua tõhusalt toimiva lehekülgede struktuuri. Märkused: informatsiooni paigutamine on saidi planeerimise kõige keerulisem ja vastutustundlikum etapp
annaabi.ee 
