Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"viisu" - 5 õppematerjali

viisu

Kasutaja: viisu

Faile: 0
Friedrich Reinhold Kreutžwald-
1
rtf

Friedrich Reinhold Kreutžwald .

asus Hageri kihelkonda. Alustas rahvalaulude üleskirjutamist. Rahvajutte kuulis ta isa toapoisilt . 1819. astus Tallinna Saksa kreiskooli . Sel ajal tõlkis kirjandust eesti keelde . Töötas Tallinnas algkooli õpetajana . Vaheaegadel kogus ... 1824. lahkus Tallinnast ja asus Peterburi elama ja töötas seal koduõpetajana . 1825. sõitis Tartu . 1826. astus Tartu ülikooli arstiteaduskonda. Seal tutvus ta Faehlmanniga . Vaheaegadel kogus rahvaluulet. 1824. kolisid vaenmad Paide lähedale Viisu mõisa . Ülikooli päeval tegeles kirjandusega . 1833. asus ta arstiks Võru linnas . Samal aastal abiellus . Võrus töötas 44 aastat .Tõlkis ja kohandas eesti oludele '' Viina katk. '' ( 1840. ) Ligi 30 aastat toimetas '' Maarahva Kasulist Kalendrit ''. 1853. jutustas '' Paar sammukest rändamise teed '' , kogumik '' Sipelgas '' , 1843 , 1861 I ja II osa . Pildiajakiri '' Maailm ja mõnda '' ilmus aastal 1848 - 1849 . Tõlketeosena ilmus

Kirjandus → Kirjandus
4 allalaadimist
F R Kreutzwald
5
docx

F.R.Kreutzwald

ainukese pojana. Tema varane lapsepõlv möödus Jõepere läheduses asuvas Kaarli mõisas, kus isa sai peagi pärast poja sündi aidamehe koha (1804-1815). Kaarli perioodi jäävad esimesed kokkupuuted eheda rahvaloomingu ja ka Kalevipoja lugudega. 1815 vabastatakse Kreutzwaldi perekond pärisorjusest, perekonna nimeks antakse Reinholdsohn. Pärast mõneaastast katset kõrtsipidajana asub isa tööle valitsejana Ohulepa mõisas Harjumaal (1818-1824) ja edaspidi Viisu mõisas Järvamaal (1824-1832). Kreutzwald sai alghariduse kodust, käis 1815­1818 Rakvere elementaar- ja kreiskoolis. 1818 suunati ta õppima Tallinnasse, algul poepidaja, hiljem algkooliõpetaja ametit. Kreutzwald lõpetas Tallinnas saksa kreiskooli (1819-1820), sooritas 1823 õpetajaeksami ning leidis tööd nii Tallinna poiste kui tütarlaste algkoolis. 1924-1925 töötas Kreutzwald koduõpetajana Peterburis, küpses kavatsus omandada pealinnas arsti elukutse, mis luhtus.

Kirjandus → Kirjandus
20 allalaadimist
Friedrich Reinhold Kreutzwald
3
doc

Friedrich Reinhold Kreutzwald

Kaarli mõisas sai isa Juhan aidamehe koha, ema Ann jäi koduseks. 1815 aastal vabastas mõisaomanik perekonna pärisorjusest. Perekonna järgmiseks elukohaks sai Ohulepa mõis Harjumaal, kus isa oli leidnud valitsejakoha. Vanemate viimaseks elupaigaks, kuni isa Juhani surmani, jäi Viisu mõis Järvamaal, Paide lähedal. Pärast isa surma tõi Kreutzwald ema Anni elama Võrru, oma perekonna juurde. Haridus 1815 ­ 1818 aastal õppis ta Rakvere saksakeelses linna-algkoolis ja kreiskoolis. Õpingud Rakveres katkesid majanduslike raskuste tõttu. 1819 aasta algul pääses Kreutzwald õpinguid jätkama Tallinna kreiskoolis kui kavatsetava

Eesti keel → Eesti keel
52 allalaadimist
Eduard Viiralt
13
doc

Eduard Viiralt

1 Kristjan Raud (1865-1943)- eesti kunstnik, kes on tuntud oma rahvusromantiliste pliitsi- ja söejoonistustega, illustreeris rahvuseepost ,,Kalevipoeg". 2 Elulugu ja looming Eduard Viiralt (Wiiralt) võrsus talupoeglikust, täpsemalt küla- antvärkide keskkonnast. Tema isa Anton Wiralt(1867-1933) pärines Järvamaalt Esna vallast Viisu mõisa rentniku ja kangru Mart Wiralti perekonnast, ema ­ Sophie-Elisabeth (1872-1951) ­ oli Harjumaalt, Aruvalla mõisa tisleri ja aedniku Jüri Asuri tütar. Teenistuse otsinguil sattusid mõlemad Robidetsi mõisa Peterburi kubermangu Tsarskoje Seloo keisri Gubanitsa vallas, kus 20.märtsil 1898.aastal sündiski Eduard Viiralt. 1899. ja 1901.aastal sündisid pojad Oskad ja August ­ viimane juba sama kreisi Sosnitsa vallas Kalitino mõisas, kus Anton Wiralt

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
53 allalaadimist
Mullateadus
19
doc

Mullateadus

Mulla kasutust mõjutavad ka tootmistehnilised tingimused. On vahe, kas mul on 1 ha 43 hindepunktilist mad või 10 ha 43 punktilist maad. Väiksel maatükil jää kasutamata suhteliselt rohkem maad. Maatüki suurus ja maatüki kuju võetakse täiendavalt arvesse ning nii saadakse maa boniteet. Eestis on mulla boniteet ääretult varieeruv. 1000100 ha on väga palju väheviljakaid muldi (vähemalt 200000ha). On ka põlde, kus on punktid üle 90- Aravete ümbrus, Kolga-Jaani, Vodja, Viisu. Põltsamaalt Võhmani on 70-80. Kagu-eestis, Peipsi ümbruses, Saaremaal on palju maid, kus jääb alla 30. Üks hindepunkt tähendab ligikaudu 30-35 kg teri või kusagil 270 kg kartuleid. Mulla boniteet on väga oluline,mille alusel tehakse näiteks maa ostumüügi lepingut, on tootmiseplaneerimise aluseks. Eestis on hetkel seis selline, et miljoühestsajast hektaris on tänapäeval maakasutuss alles vaid 630000ha ehk pool.

Maateadus → Mullateadus
276 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun