kes kirjutas hiiglama suuri raamatuid. Selle vanahärra planeet oli kümme korda suurem kui laternasüütajal. Vanahärra soovitas väiksel printsil minna planeet Maa peale. Seega seitsmes koht kuhu väike prints läks oligi planeet Maa. Seal kohtas ta kõrbes olles liiva sees roomavat kollast boamadu. Kui väike prints läbi kõrbe läks, kohtas ta ühtainsat lille. Lõpuks aga leidis väike prints tee mis viis inimeste juurde. Ta jõudis ühte roosiaeda kus kasvasid viistuhat roosi ning kõik olid täpselt samasugused kui see roos mis kasvas väiks printsi planeedil. Siis aga ilmus rebane ning väike prints tahtis, et rebane tuleks temaga mängima, kuid rebane vastas: „Ma ei saa, sest ma pole taltsutatud.“ Väike prints hakkab otsima kaevu, et juua saaks ja ta ka leiab selle. Kaevu kõrval oli üks kahekümne meetrine kivimüür mille otsas oli väike prints ning all oli kollane boamadu. Siis aga päästab autori minategelane väikse printsi ära
Siduri- jumalik kõrtsiemand, andis Gilgamesile õpetussõnu Ursnabi- Utnapisti laevnik, kes võttis Gilgamesi kaasa Utnapisti juurde Sõjajumal Ninurta- Ellili poeg, Madu- varastas Gilgamesilt surematuse õie ning jäi ise igavesti nooreks 10 küsimust ja vastust 1. Mida tähendab Mesopotaamia kreeka keeles? (Mesopotaamia tähendab kreeka keeles jõgedevahelist ala) 2. Millal valitses kuningas Gilgames Uruki linna? (Kuningas Gilgames valitses Uruki linna viistuhat aastat tagasi) 3. Mille pärast avaldasid Uruki linna mehed pahameelt ning küsisid jumalatelt abi? (Uruki linna meestele ei meeldinud, et nad pidid nii öösel kui päeval müüri laduma ning et Kuningas Gilgames ei jäta ühtegi neitsit puutumata) 4. Millest oli tehtud Enkidu? (Enkidu oli tehtud savist ja Aruru süljest) 5. Kuidas Istar tappis Enkidu? (Istar tappis Enkidu haigusega, mis ta nõrgestas ning 13. päeval elu võttis) 6
2. Augustamisest 2.1. Augustamise ajalugu Läbi ajaloo on inimesed ennast ehtinud ja muutnud oma välimust mitmetel erinevatel viisidel. Keha augustamine on üks vanemaid ja huvitavamaid kehamodifikatsiooni viise, kuigi põhjuseid keha augustamiseks on samapalju erinevaid kui on erinevaid kultuure. Keha augustamist on praktiseeritud paljudes kultuurides mitmeid sajandeid, mõningatel andmetel juba kuni viistuhat aastat. Augustamist peeti ülikute pärusmaaks ning see näitas julgust ja mehisust. Egiptuse vaaraod augustasid oma nabasid ülemineku riitusena. Rooma sõdurid läbistasid oma rinnanibusid, et näidata mehisust. Maiad läbistasid oma keeli vaimse rituaalina ning kuninganna Victoria ajal eelistasid mõlemad sugupooled rinnanibude ja genitaalide augustamist. Meie kultuuris on moodi läinud mõned neist iidsetest tavadest. Suur vahe meie aja ja endisaja vahel on isiklikul valikul
mehi kui naisi, kellel oli kaasas söök ja muu kraam. Jõudnud Heraklese sammaste taha, sõitsid nad veel 2 päeva ja asutasid seal esimese linna, mille lähedal oli suur tasandik seejärel sõideti edasi. Oma teel nägid kartaagolased rohumaid, kus oli palju elevante ja teisi loomi. Kaljustes dzunglites kohati ka gorillasid, keda kartaagolased pidasid metsinimesteks . Kalda äärde asutati mitmeid linnu. Kui söögitagavarad otsa lõppesid pöörduti tagasi Kartaagosse. /L. Hogben "Viistuhat aastat matemaatikat" lk. 22-25 (Täht ja teekond.)/ T. Heyerdahl "Ra". Maadeuurija T. Heyerdahl uskus, et kunagi purjetasid egiptlased oma laevadel üle Atlandi ookeani. Vaaraode hauakambrite seintelt leitud laevajooniste järgi valmistas ta papüürusest laeva, mille nimetas Egiptuse päikesejumala järgi "Ra"-ks. Ta lastis selle Vana-Egiptuse reisimoonaga (savikannudes toit ja leib ning kuivatatud puuvili) ja purjetas hoovuse ning passaattuule toel oma kõrkjalaevukesel Atlandi ookeanini
käsitööoskuste levikule (samuti ka vastava terminoloogia levikule) Skandinaavia ja Liivimaa linnades, soodustas reformatsiooni, mõjutas kirjakeelte arengut ja lõi Rostock'i ülikooli. EESTI TALURAHVA KULTUUR Koostaja : Marju Neemrand Juhendaja : Annemari Vaas SISSEJUHATUS Eestlane on olnud maarahvas. Viistuhat aastat on eestlased Läänemere kaldal elanud. Nad on püsima jäänud tänu maale ja metsale. Metsade keskele rajas ta oma talu. Mets varjas teda vaenlaste eest. Talus kasvas eestlane kokku maaga Eestlased olid põlistest aegadest põlluharijad. Talupoja aastaring, tähtpäevad ja uskumused olid oluliselt seotud põllu ja karjaga. Peatoidus saadi põllult. Muinasajast alates on pere ja kodu olnud kesksel kohal nii eestlaste majanduselus kui ilmavaates ja usundis
✂形声 ✁H¨aa¨ ldusosuti on 人, millele alaossa lisatud 肥点. 〔説文〕seletab kui k¨umme korda sada 百, v˜otmetena ‘k¨umme’ 十 ja ‘inimene’ 人. Pronkskirjas on n¨aiteid 千 ja 人 segamini kasutamisest. Algselt 人・千・年 homofoonid 同韻, 卜文 on n¨aiteid kus 人 kujutis on kahe , kolme , viie r˜ohtkriipsuga t¨ahendades kaks-, kolm-, viistuhat. 源 ⇒兌 比較! ⇒于 源 ⇒ 学 比較! ⇒干 源 ⇒ 年 1 tuhat (arv) 3 suure arvuline, rohke, palju 2 tuhat korda
annaabi.ee 
