Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"viirutusega" - 5 õppematerjali

Protsess ideaalgaasiga ning arvutuskäik koos diagrammiga
10
docx

Protsess ideaalgaasiga ning arvutuskäik koos diagrammiga

R*- universaalne gaasikonstant L- töö c- erisoojus PROTSESS IDEAALGAASIGA ÜLESANNE 5 10 kuupmeetrit ideaalgaasi O2, mille algrõhk on 10 MPa ja temperatuur 350 ℃ paisub lõpprõhuni 0,13 MPa. Arvutada gaasi maht ja temperatuur paisumise lõpul ning protsessi töö ja soojus, kui paisumine toimub vastavalt lähteandmete tabelis antud isoprotsessile. Kujutada termodünaamiline sündmus p-v- ja T-s-diagrammil sobivas mõõtkavas koos isotermse protsessi tööd ja soojust väljendava pinna viirutusega. Lähteandmed valida vastavalt õpinguraamatu kahele viimasele numbrile. Antud: V1= 10 m3 p1=10 MPa p2= 0,13 Mpa t1=350 ℃ = 350 +273,15= 623,15 k ηO2=2*16=32 kg/mol kJ ≈1 cp=0,9203+0,0002130*350=0,9985 kg ∙ k [1] V2=?; t2=?; L=?; q=?; M=?; R=? Arvutuskäik: ¿ R 8314 R= ; R= =259,8 J/(kg*K) η 32

Energeetika → Soojustehnika
98 allalaadimist
Tartu Kesklinna osa maakasutusest ja ruumilisest struktuurist
13
docx

Tartu Kesklinna osa maakasutusest ja ruumilisest struktuurist

Sõjajärgselt hakati kiirelt linna taas üles ehitama. Kõik elanikud pidid väljaspool tööaega töötama varemete koristamisel ja ehitusplatside ettevalmistamisel. Sellest ajast on pärit praegused suured haljasalad kesklinnas, mis esialgu olid mõeldud ajutisteks (Joon. 5). Hakati ehitama nn hrustsovkasid, kuid tänu Matteusele väljaspool südalinna (ibid). Linna taastades rajati uusi tänavaid ning kaotati näiteks promenaadi tänav (Joon. 6) Joonis 5. Kaart aastast 1945. Rohelise viirutusega on näidatud ajutised haljasalad, pruuniga ehitusalad. Joonis 6. Punaste joontega on tähistatud tekitatavad tänavad Nõukogude perioodi lõpuaastail oli Tartu taas teaduse- ja kultuurilinn. 1980. aastal valmis Tartu Ülikooli raamatukogu, mis avati 1982 aasta veebruaris ning mis on üks olulisemaid hooneid kõigile Tartu tudengitele (ibid). Taasiseseisvumine 1991. aastal tõi kaasa suure entusiasmipuhang ja ettevõtluse tõusu kuni hakkasid ilmnema ka kapitalismi varjuküljed

Arhitektuur → Ruumiline planeerimine
39 allalaadimist
Epidemioloogia 1-KT
14
docx

Epidemioloogia 1. KT

11.Haiguse geograafilise leviku kirjeldamine kartogrammide abil. Punkt-kartogramm: haigusjuhtude paiknemise kaart: üks punkt ­ üks juht. Toob välja haiguse leviku juhtude absoluutarvu alusel. Ei anna infot haigestumuse ja levimuse kohta. Sektor-kartogramm: põhineb peamiselt esinemise proportsionaalsetel näitajatel. Teatud piiridesse jääva haigestumuse- või levimusnäitajaga piirkond kaardil tähistatakse teatud värvi või viirutusega. 12.Ülesanne: Joonista etteantud andmete põhjal epideemiakõver 13.Loetle ja selgita andmete kvaliteeti määravaid tegureid (minim. kolm) Detailsus ­ suurem detailsus tagab andmete parema statistilise ja epidemioloogilise väärtuse. Valiidsus ­ määr, mille ulatuses uuring või katse mõõdab seda, mida ta on ette nähtud mõõtma. Täpsus ­ määr, mille ulatuses mõõtmine või mõõtmistel põhinev esindab

Meditsiin → Epidemioloogia
27 allalaadimist
Joonestamine
120
pdf

Joonestamine

Sele 50. Mõõtjoone ots Mõõt- ja distantsjoonte elementide suhted siia Sele 51 Sele 51. Mõõt- ja distantsjoonte elementide suhted: a=10 min (mm) b=2 ... 4 (mm ); c=7 min (mm) Kui mõõtjoone noolte paigutamiseks pole piisavalt ruumi, võib nad asendada 45° kaldega kald- kriipsuga. Nurga mõõtmestamine Sele 52. Nurga mõõtmestamine Kui nurgamõõtmetega mõõtjoone keskkoht satub oma kalde poolest viirutusega näidatud “eba- mugavasse” sektorisse või ruumipuudusel võib mõõtarvu kirjutada viitejoone rõhtsale laudile. Kõõlu mõõtmestamine siia Sele 53. Kõõlu mõõtmestamine Sele53 Kõõlu pikkus antakse kõõluga paralleelse mõõtjoone abil. Distantsjooned on kõõluga risti ja lähtuvad tema otspunktidest. 36 Kaare pikkuse mõõtmestamine

Matemaatika → Matemaatika
108 allalaadimist
Lukkseppatööd
89
doc

Lukkseppatööd

Karastamise sisepingetest tekkinud kõverused likvideeritakse samuti õgvendusega. Olenevalt õgvenduse iseloomust kasutatakse mitmesuguseid vasaraid. Detailide ja tööriistade õgvendamiseks, millel ei tohi olla vasara löögijälgi, kasutatakse pehmeid vasaraid (vasest, pliist). Joonisel 89 on toodud karastatud detailide õgvendamise näiteid. Karastatud toodete õgvendamise (rihtimise) näited: a ­ karastatud latt (1, 2, 3 ­ löökide järjekord); b ­ nurgiku õgvendamine (viirutusega on näidatud löögikohad) joon. 89 2.5.3. Metalli painutamine. Painutamist kasutatakse toorikutele kõvera kuju andmisel antud kontuuri järgi. Painutamisel mõjuvad toorikule üheaegselt tõmbe- ja survejõud. Tooriku paindekoha välisküljel on metallikiud ab tõmmatud, mis tõttu tema pikkus suureneb. Paindekoha siseküljel olevad metallikiud a'b' on surutud (joon. 90) kokku ja nende pikkus väheneb.

Mehaanika → Luksepp
125 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun