ensüümiga konjugeeritud antikehad. Immuunreaktsiooni tulemus visualiseeritakse ensüüm- substraat kompleksi värvusreaktsiooni abil ja hinnatakse kvalitatiivselt ja/ või kvantitatiivselt värvireaktsiooni intensiivsuse alusel mõõdetuna vastaval lainepikkusel. Töö eesmärk: Kartuli viiruse X määramine. Töö käik: · Meil on olemas ELISA plaat 16-ne süvenditega. Süvenditesse me kanname erinevate kontsentratsioonidega lehte ja mugula proovid viirusega või viiruseta. ELISA plaat 1 2 A L- L- 1:10 B L- L- 1:20 C L+ L+ 1:10 D L+ L+ 1:100 E M- M- 1:10 F M+ M+ 1:10 G PBS+Vii PBS r. H PBS PBS · Igasse süvendisse kanname 100µl proovi. · Taimelehest eraldame mahl spetsiaalse mahlapressi abil ja eppendorfi- tuubis lahjendame
antigeenile külge ensüümiga konjugeeritud antikehad. Immuunreaktsiooni tulemus visualiseeritakse ensüüm- substraat kompleksi värvusreaktsiooni abil ja hinnatakse kvalitatiivselt ja/ või kvantitatiivselt värvireaktsiooni intensiivsuse alusel mõõdetuna vastaval lainepikkusel. Töö käik: Meil on olemas ELISA plaat 16-ne süvenditega. Süvenditesse me kanname erinevate kontsentratsioonidega lehtede proovid viirusega või viiruseta. L- terve, L+ viirusega ELISA plaat 1 2 Igasse süvendisse kanname 100µl proovi. A L- L- 1:10 Taimelehest eraldame mahl spetsiaalse B L- L- 1:20 mahlapressi abil ja eppendorfi- tuubis C L- L- 1:50 lahjendame selle vajaliku D L- L- 1:10 kontsentratsioonini PBS-ga.
ensüümiga konjugeeritud antikehad. Immuunreaktsiooni tulemus visualiseeritakse ensüüm- substraat kompleksi värvusreaktsiooni abil ja hinnatakse kvalitatiivselt ja/ või kvantitatiivselt värvireaktsiooni intensiivsuse alusel mõõdetuna vastaval lainepikkusel. Töö eesmärk: Kartuli viiruse X määramine. Töö käik: · Meil on olemas ELISA plaat 16 süvenditega. Süvenditesse me kanname erinevate kontsentratsioonidega lehe proovid viirusega või viiruseta. ELISA plaat 1 2 A L- L- 1:5 B L- L- 1:20 C L- L- 1:50 D L- L- 1:100 E L+ L+ 1:5 F L+ L+ 1:20 G L+ L+ 1:50 H L+ L+ 1:100 · Igasse süvendisse kanname 100µl proovi. · Taimelehest eraldame mahla spetsiaalse mahlapressi abil, tsentrifuugime ja
Seose tugevus tugev statistiline seos haiguse ja teguri vahel Bioloogiline gradient doos-vastus suhte olemasolu teguri ja haiguse vahel annab rohkem kindlust teguri põhjuslikkuse suhtes Püsivus seose olemasolu erinevates tingimustes Ühilduvus olemasolevate teadmistega teguri mõju on seletatav usutava bioloogilise mehhanismiga 30.Vajaliku põhjuse mõiste + näide Peab olema haiguse esinemiseks, nt koerte katk ilma viiruseta ei saa olla. 31.Piisava põhjuse mõste + näide Minimaalne tingimuste ja sündmuste kogum põhjustamaks vältimatult haigestumist. Nt stress, viirused ja pasteurella 32.Nakkusahela mudel mõiste, komponendid. Rakendatavus? Lihtne mudel, mis kirjeldab nakkavate haigustekijate levikut nakkusallikast või reservuaarist vastuvõtlikule organismile. See mudel sobib hästi-määratletud nakkushaiguste tekitajate põhjuslikkuse ja ülekandeteede kirjeldamiseks. Need on
kriteeriumeid, millest kõik on sünteetilised. Loogiline biheiviorist võib nõustuda, et see seisab „vaadeldavate käitumiste kobara“ eest. Kui avastati, et lastehalvatuse põhjustas viirus, siis arstid saaks öelda, et mõned haigused, mis nad alguses lastehalvatuse süüks ajaksid ja mis polnud seda, sest viirus polnud veel olemas. Selline asi võib juhtuda iga teise haigusega, mille põhjustab viirus. Seda ei saaks võltsida kui mõnel patsiendil on samad sümptomid ilma viiruseta või kui see viirus põhjustaks uusi sümptomeid lisaks. Seega ei saaks teatud haiguste mõisteid tuvastada sümptomite-kobaraga. Pigem saaks defineerida selliseid haiguseid kui „ need, mis on tavaliselt vastutavad nende sümptomite osas“. Haigus põhjustab sümptomeid, aga haigus ise on midagi rohkemat kui sümptomitekogum. Sarnaselt, vaimneseisund nagu emotsioonid jne võivad põhjustada teatud käitumist. See et me peame, mis on kindla
annaabi.ee 
