eluetapp on peremeesrakus, mida ta nakatab 2. eluetapp on väljaspool peremeesrakku, kus ta eksisteerib sisuliselt kui keemiline ühend. · Peremeesrakk võib olla bakterirakk, pärmirakk, taimerakk, loomarakk, inimese rakk · Peremeesorganismi rakk on ainuke koht, kus viirus saab looduslikes tingimustes paljuneda. Viiruste eluviisid rakkudes: · Produktiivne e lüütiline e tsütolüütiline kasv- tavaline nakkuse käik, mis lõpeb viiruseosakeste tootmise ja rakkude surmaga. · Persistentne kasv - aeglane viiruse kasv, mis rakke ja organeid ei kahjusta, kuid siiski viiruseosakesi toodetakse · Latentsus - viiruse püsimine rakus ilma rakku kahjustamata ja viiruseosakesi tootmata. Iseloomulik DNA viirustele ja retroviirustele Viiruste süstemaatika · Tänapäevase viiruste nomenklatuuri järgi jaotatakse viirused neis sisalduva nukleiinhappe tüübi järgi RNA-viirusteks ja DNA-viirusteks
ning üheks asenduseks on pakutud välja ka faagiteraapia. See kujutab endast erinevate bakteriofaagide või nende produktide kasutamist bakterhaiguste ravimiseks. Kuigi katsed faagidega on olnud edukad ning on avastatud palju eeliseid antibiootikumide ees, ei taheta faagiteraapiat tänapäeva meditsiinis veel rakendada. Kardetakse, et faagidest ja nende ohutusest ei teata veel piisavalt ning rahvas ei pruugi veel aktsepteerida geneetiliselt modifitseeritud viiruseosakeste kasutamist meditsiinis (Nobrega et al., 2015). Bakteriofaagide avastamise ajalugu ja kasutamine tänapäeval 1896. aastal avastas Briti bakterioloog Ernest Hankin Indias Gangese ja Jumna jõgedest tundmatu antibakteriaalse ühendi, mis kahandas bakterite Vibrio cholerae hulka jõevees ning mis võis olla vastutav sealse koolera epideemia vähenemise eest. Sarnast fenomeni märkas kaks aastat hiljem ka Venemaa bakterioloog Gamaleya, kui ta töötas Bacillus subtilis’ega. Mõlemad
koostises esinevad adeniin, guaniin, uratsiil ja tsütosiin Lüsogeenne tsükkel - viiruste paljunemisviis, mille korral peremeesraku kromosoomiga seostunud viiruse genoom koheselt ei avaldu, vaid kandub koos rakujagunemisega uutesse tütarrakkudesse Lüsosoom - ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, milles lagundatakse mitmesugulised makromolekule, oma otstarbe kaotanud rakustruktuure või fagotsüteeritud aineosakesi Lüütiline tsükkel - viiruste paljunemisprotsess, millega kaasneb viiruseosakeste moodustumine ja peremeesraku hukkumine Makroenergiline ühend - madalamolekulaarne orgaaniline ühend, mis osaleb keemilise energia salvestaja ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides. Näiteks mitmed nukleotiidid: ATP, GTP CTP, UTP, TTP, NADP, NAD jt Meioos - päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustumisel
guaniin, uratsiil ja tsütosiin Lüsogeenne tsükkel - viiruste paljunemisviis, mille korral peremeesraku kromosoomiga seostunud viiruse genoom koheselt ei avaldu, vaid kandub koos rakujagunemisega uutesse tütarrakkudesse Lüsosoom - ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, milles lagundatakse mitmesugulised makromolekule, oma otstarbe kaotanud rakustruktuure või fagotsüteeritud aineosakesi Lüütiline tsükkel - viiruste paljunemisprotsess, millega kaasneb viiruseosakeste moodustumine ja peremeesraku hukkumine Makroenergiline ühend - madalamolekulaarne orgaaniline ühend, mis osaleb keemilise energia salvestaja ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides. Näiteks mitmed nukleotiidid: ATP, GTP CTP, UTP, TTP, NADP, NAD jt Meioos - päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustumisel
eluetapp on peremeesrakus, mida ta nakatab 2. eluetapp on väljaspool peremeesrakku, kus ta eksisteerib sisuliselt kui keemiline ühend. · Peremeesrakk võib olla bakterirakk, pärmirakk, taimerakk, loomarakk, inimese rakk · Peremeesorganismi rakk on ainuke koht, kus viirus saab looduslikes tingimustes paljuneda. Viiruste eluviisid rakkudes: · Produktiivne e lüütiline e tsütolüütiline kasv- tavaline nakkuse käik, mis lõpeb viiruseosakeste tootmise ja rakkude surmaga. · Persistentne kasv - aeglane viiruse kasv, mis rakke ja organeid ei kahjusta, kuid siiski viiruseosakesi toodetakse · Latentsus - viiruse püsimine rakus ilma rakku kahjustamata ja viiruseosakesi tootmata. Iseloomulik DNA viirustele ja retroviirustele Viiruste süstemaatika · Tänapäevase viiruste nomenklatuuri järgi jaotatakse viirused neis sisalduva nukleiinhappe tüübi järgi
Viiruse elutegevus: Kaks olulist etappi: 1. Toimub peremeesrakus, mida ta nakatab; 2. Väljaspool peremesakku, kus ta eksisteeribsisuliselt kui keemiline ühend. Peremeesrakuks võib olla bakterirakk, pärmirakk, taimerakk, loomarakk ja inimese rakk. Peremeesorganismi rakk on ainuke koht, kus viirus saab looduslikes tingimustes paljuneda. Viiruse eluviisid rakkudes: 1. Produktiivne ehk lüütiline ehk tsütolüütiline kasv – tavaline nakkuse käik, mis lõpeb viiruseosakeste tootmise ja rakkude surmaga: 2. Persistentne kasv – aeglane viiruse kasv, mis rakke ja organeid ei kahjusta, kuid siiski toodetakse viiruseosakesi. Latentsus – viiruse püsimine rakus ilma rakku kahjustamata ja viiruseosakesi tootmata. Iseloomulik DNA viirustele ja retroviirustele. Viiruste süstemaatika: Jaotatakse RNA-viirusteks ja DNA-viirusteks. Nede suured rühmad jagunevad omakorda seltsideks, sugukondadeks, perekondadeks, liikideks ja tüvedeks, kusjuures
genoomi kaitseks, osa neist aitab aga viiruseosakestel peremeesrakule kinnituda ja selle ümriseid lagundada. Viiruste genoom varieerub suurtes piirides. Iga viiruse genoomis on kolme tüüpi geene: replikatsiooni- (selle põhjal sünteesitavad ensüümid kindlustavad viiruse DNA või RNA paljunemise), regulaator- (sellelt saadud ensüümid korraldavad ümber peremeesraku ainevahetuse) ja struktuurgeenid (sisaldavad infot viiruseosakeste ehitusse kuuluvate valkude sünteesiks). DNA- ja RNA-viirusosakeste moodustumine toimub erinevalt. Raku nakatamiseks peab viirus antiretseptoritega bakteriraku retseptoritele. Viirus sisestab oma DNA bakterirakku. Nakatumisele järgneval perioodil sünteesitakse viiruse DNA alusel regulaatorvalke, msi korraldavad ümber bakteri ainevahetuse. Nende valkude vahendusel pidurdub bakteriraku geenide transkriptsioon. See aitab kaasa uute viirusosakeste moodustamisele
annaabi.ee 
