1.7. Taimestik Maakasutuse poolest on ülekaalus metsaalad, mida on hinnanguliselt kokku ligi 62%, sh lehtmetsa 6,7%, okasmetsa 31,7%, segametsa 15,6%, üleminekulisi metsaalasid 8,3%. Põõsastikke, looduslikke rohumaid ja karjamaid on hinnanguliselt 3,9%. Kuna maastikurajoonis domineerivad liivmullad, on taimkatte poolest enamlevinud nõmme-, palu- ja rabastunud (sinika- ja karusambla-mustika-) männikud. (Arold 2005) Moreenil ja viirsavil kasvavad kuusikud ja kuuse-segametsad, mis kuuluvad laanemetsade hulka. Samuti võib leida salu- ja lodumetsi. Laane- ja salumetsad on enam levinud poolsaartel (nt Viimsi, Juminda, Pärispea). (Linkrus 1998) Leetunud ja leetjatel gleimuldadel kasvavad aga soostuvad (angervaksa- ja karusambla-mustika-) kaasikud ja segametsad (Lõhmus 1984 ref Arold 2005). Lammimetsi leidub peamiselt lepikutena kitsa ribana või saludena jõgede ja ojade ääres.
Eutrofeeruvad kiiresti, see tähendab, et toimub kiire kinnikasvamine ja muda settimine. Taimkate Kiviste ja väheviljakate muldade tõttu on Soome lahe rannikumadalik säilitanud tänaseni suhteliselt loodusliku ilme. Suur osa vaadeldavast territooriumist on endiselt metsaga kaetud. Panga servalt alla vaadates jääb silme ette enamasti ulatuslik metsalaam. Ülekaalus on okasmetsad. Mere ja luiteliivadel kasvavad peamiselt nõmme- ja palumännikud, moreenil ja viirsavil kuusikud ja kuuse-segametsad (laanemetsad). Leidub ka salu- ja lodumetsi. Lammimetsi esineb kitsa ribana või saludena jõgede ja ojade ääres. Rannikumoodustiste (rannavallid, luited) taga leidub soostunud ja soometsi. Paekalda rusukaldel kasvab haruldane kooslus laialehiste puuliikidega ürgilmeline salumets. Rohkete allikate tõttu on rusukalde pinnas niiske ja toitaineterikas. Rusukallet katab pärnast, saarest, vahtrast, jalakast, sanglepast, haavast, remmelgast, toomingast,
temperatuuri kasutamine võimaldaks ka sellest vabaneda, kuid siis võivad hakata lagunema ka teatud mineraalid. Seepärast on valitud temperatuur tinglik ja kokkuleppeline ning tulemuste omavaheliseks võrreldavuseks tuleb sellest veesisalduse määramisel kinni pidada. Looduslike pinnaste veesisaldus kõigub tunduvalt laiemas diapasoonis kui mahumass. Väga tihedal savipinnasel on ta isegi pooride täieliku veeküllastuse puhul ~ 10%. Nõrgal, voolava konsistentsiga lääne-eesti viirsavil võib see ulatuda 80% ja turbal mõnesaja protsendini. 22 2.11.4 Arvutuse teel leitavad näitarvud Peale eelnevalt vaadeldud otseselt teimimisega määratavate suuruste kasutatakse geotehnikas veel teisi näitarve, mida saab leida arvutuse kaudu, kasutades , s ja w väärtusi. Kuivmahumass (kuivtihedus, skeleti mahumass) d on kuiva pinnase mass kogumahus. Joonisel 2.13 kasutatud tähiseid kasutades
Looduslike osarõhkude vahe, mille mõjul hakkab toimuma vool taseme ühtlustumiseks. 1.1.2 Pinnaste tekkimine Pinnase osakesed on tekkinud aluspõhja kivimite pinnaste veesisaldus on kõikuv, näiteks tihedal savipinnasel pooride täieliku Kui kapillaartõusu kõrgus ei ulatu 0'C nivooni, siis ei juhtu midagi, kui ulatub, (purske, moonde või settekivimite) mehaanilisel või keemilisel murenemisel. veeküllastuse puhul 10%, viirsavil 80%, turbal mõnisada %. siis toimub külmumine. Kruusades ja jämeliivades see oht praktiliselt puudub, Meh murenemist põhjustab vee külmumine kalju lõhedes ja pragudes, 1.3.4 Arvutuse teel leitavad näitarvud ; Kuivmahumass (kuivtihedus, kuna kapillaartõusu kõrgus on väike. Puhastes savides on kapillaartõus suur,
temperatuuri kasutamine võimaldaks ka sellest vabaneda, kuid siis võivad hakata lagunema ka teatud mineraalid. Seepärast on valitud temperatuur tinglik ja kokkuleppeline ning tulemuste omavaheliseks võrreldavuseks tuleb sellest veesisalduse määramisel kinni pidada. Looduslike pinnaste veesisaldus kõigub tunduvalt laiemas diapasoonis kui mahumass. Väga tihedal savipinnasel on ta isegi pooride täieliku veeküllastuse puhul ~ 10%. Nõrgal, voolava konsistentsiga lääne-eesti viirsavil võib see ulatuda 80% ja turbal mõnesaja protsendini. 2.11.4 Arvutuse teel leitavad näitarvud Peale eelnevalt vaadeldud otseselt teimimisega määratavate suuruste kasutatakse geotehnikas veel teisi näitarve, mida saab leida arvutuse kaudu, kasutades , s ja w väärtusi. Kuivmahumass (kuivtihedus, skeleti mahumass) d on kuiva pinnase mass kogumahus. Joonisel 2.13 kasutatud tähiseid kasutades
annaabi.ee 
