TAKSONOOMILISED ÜHIKUD · sugukond- sarnaste tunnustega perekondade rühm- vahtralised Aceraceae · perekond-sarnaste tunnustega liikide rühm- vaher Acer · liiki- sarnased isendid moodustavad LIIGI (h.vaher; punane vaher) · hübriidliik- hübriidseid vorme esineb nendel liikidel, mis kergesti ristuvad. Need saavad tekkida ainult ühte perekonda kuuluvatel, lähedastel liikidel. NT arukase ja sookase vahel, enelatel, viirpuudel · aedvorm- · sort-on inimese poolt selektsiooni teel aretatud teisend, mida kasvatatakse kultuurtaimedena. Sordid võivad põhiliigist erineda välistunnuste poolest (täidisõielised, õite ja viljade suurus) või ökoloogiliste tunnuste poolest (külmakindlus, põuakindlus). Sordi erinevused põhiliigist säilivad enamasti ainult vegetatiivsel paljundamisel.
Hübriidseid vorme esineb nendel liikidel, mis kergesti ristuvad. Nende järglaskond lahkneb tugevasti, esineb nii emasliigi, isasliigi kui ka vahepealsete tunnustega isendeid. Hübriidsete vormide tekkeks peavad olema teatud eeltingimused ilmastikutegurites , sest tavaliselt liigid ei ristu. Hübriidsed vormid saavad tekkida ainult ühte perekonda kuuluvatel, lähedastel liikidel. Hübriidsed vormid esinevad näiteks arukase ja sookase vahel, samuti erinevate pajuliikide vahel, enelatel, viirpuudel. Liigist suuremateks üksusteks on : · perekond · sugukond · selts · klass · hõimkond · riik Taimeriiki võib käsitleda püramiidi tipuna, mille alla mahuvad kõik teised üksused. Kõik Eestis kasvavad puittaimed kuuluvad kahte hõimkonda: paljasseemnetaimed ja katteseemnetaimed. Puittaimede rühmitamine Puittaimi leidub maailmas väga erineva kuju ja suurusega. Nende omadused sõltuvad nii geneetilistest teguritest kui ka keskkonna tingimustest
Vilju kasutatakse kondiitri ja veinitööstuses VIIRPUUD Crataegus' Mullastik- savikam ja liivakam muld, kuigi kasvavad ka vähem viljakatel muldadel Niiskus- taluvad mullakuivust Valgus- valgusnõudlikud Haljastusväärtus- kasutatakse haljastuses Puu võra- Lehed- abilehtedega koos, vahelduvad lihtlehed Õied- valged, kahesugulised, kännastes või sarikates, viietised Viljad- kerajad või piklikud, meenutavad õuna, punased, kollased või mustad Viirpuudel on tugev puit, sellest tuleb ka tema nimi. Kuna paljude viirpuude viljad on söödava, kasutatakse neid ravimite tegemisel KERRIA Kerria Mullastik- Niiskus- Valgus- talub varju ja päikest Haljastusväärtus- Haljastuses kasutatakse meil eestis vähe Puu võra- Püstiste ja peenete okstega Lehed- vahelduvad lihtlehed, piklikmunajad, pikalt teritunud tipuga, alt nõrgalt karvased Õied- kuldkollased Viljad- üheseemneline luuvili PÕÕSASMARAN Potentilla fruticosa Mullastik- lubjarikast
meetrit. Kui taimekesed juba kasvama on läinud, sirguvad nad jõudsalt. Kolmandal aastal on õige aeg asuda tüvesid kärpima. Siis nad harunevad ja hekk saab tihedam. (Relve, 1998) Viirpuud tahavad viljakat raskemat mulda, kuid kasvavad ka lahjemal mullal. Taluvad hästi mulla kuivust. Üheemakaline viirpuu vajab valgust. Talle meeldib päikese käes või poolvarjus (Sarapuu, 2000). Kuigi kasvavad rahuldavalt poolvarjuski, väheneb siis tuntavalt nende õitsemine. (Mettik) Viirpuudel on sügav vähe harunenud juurestik; seetõttu taluvad vanemad taimed halvasti ümberistutamist. Viirpuud kannatavad hästi pügamist (Mettik). Deutzia gracilis Kaunis deutsia Paljunemine, kaitse Taime paljundatakse seemnete, pistikute ja pistokstega suvel. Külm võib kahjustada puitumata võrseid, mistõttu vajab sooja kasvukohta või talvekatet. Külmakärbetest paraneb suhteliselt hästi. (Aiasõber, 2007) Hooldamine Põõsad vajavad 3-4 aasta järel 1/3 võrra noorendamist
Eestis arvatakse kasvamas 10? pisiliiki ja hübriidset liiki, mis levinud peamiselt Lääne-Eesti mandriosas ja saartel. · Lehed abilehtedega, millised püsivad sügiseni, lehed vahelduvad, hõlmised kuni jagused lihtlehed. · Õied valged, kahesugulised, kännastes või sarikjates õisikutes, viietised. · Luuseemneid 1-5, viljad kerajad või piklikud, meenutavad õuna, valminult punased, kollased kuni mustad, viljaliha lääge ja jahune. · Puit on viirpuudel kõva, tihe, raske, kollakas või punakas, sobilik nikerdusteks ja treimistöödeks, masinaosadeks jne. Marju ja õisi kasutatakse südameravimite (tugevdab südametööd, ravib kõrgvererõhutõbe), zeleede, veinide ja likööride valmistamiseks. Crataegus submollis - Kasvab looduslikult Põhja-Ameerika kirdeosas, ka Kanadas, alusmetsarindes, metsaservadel. Meil üks tavalisemaid viirpuuliike, kasvades tavaliselt madala 6 kuni 8 m kõrguse puuna.
annaabi.ee 
