Eduard Viiralt Koostaja: Eva Hein Klass: 12 A Ülevaade elust E. Viiralt on sündinud 20. märts 1898 Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana 1909 a siirdus perekond Eestisse Maailmasõja puhkedes kolis perekond Tallinna ning Viiralt valis õppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli Tallinna Kunsttööstuskool jäi Viiraltil lõpetamata Viiralt jätkas oma õpinguid Anton Starkopfi skulptuuriateljees Tartus Pallases aastal 1919 Osalemine Vabadussõjas katkestas õpingud 19221923 jätkas Viiralt õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias 1923 sügisel sõitis Viiralt tagasi Tartusse 1924 lõpetas Viiralt Pallase graafiku ja kujurina ning töötas seal õppejõuna 19251939 elas Viiralt Pariisis, seejärel tuli tagasi Eestisse 1938. juulist kuni 1939
lapsed,keda ta kujutas suure südamesoojusega.Sageli kujutab kunstnik oma töös erinevaid lapse näoilmeid varieerides detaile. 1937. aastal valminud töö on üks armastatumaid kunstniku lapsi kujutavaid gravüüre. Viiralti uurija M. Levin on selle töö kohta kirjutanud: "Kompositsioon kahe lapsepeaga patjade-tekkide kuhjuvate ümaruste keskel on väljendusrikkalt napijooneline.... Linoollõike "Lapsed" trükkimine esialgu äpardus. Alles 1938.a. algul õnnestus Viiraltil saada korralikke tõmmiseid." (M. Levin. Eduard Wiiralt. Eesti Kunstimuuseum, 1998). Antud tõmmise trükkis kunstnik 1943. aastal. Viiralt on esinenud näitustel Helsingis,Pariisis,Kopenhaagenis,Moskvas,Riias,Varssavis,Brüsselis,New Yorgis,Roomas jne. Viiralt võttis Vabadussõjast algusest lõpuni osa, nimelt oli ta soomusrongil dessantväelane. Teenete eest anti talle Maidla mõisa südamest 17 hektarit maad asundustaluks ja ta tuli koos ema, isa ning vendadega Maidlasse elama
punane kleit. Maali meeleolu on töine ja rõõmus. Mulle väga meeldis kunstimuuseumis Pallas Urmas Viigi loomingu näitus. Urmas Viigi teosed on väga omapärased ja tänapäevased. Tema teosed paistavad silma äärmuslikkuse ja julgusega teha midagi teistsugust. Tema näituses oli kasutatud väga palju kaasaegset kunstitehnikat nagu fotod, videod, ruumilised kompositsioonid. Mulle meeldisid kõik Urmas Viigi näituse eksponaadid. Urmas Viiraltil oli kaks sarnast ruumilist kompositsiooni. Need olid majad, kuid mitte tavalised majad. Need majad erinesid teistest majadest sellega, et neil oli väga pikk korsten. Korsten ulatus laeni. Üks majast oli tehtud riidest ning teine materjali ma ei oskagi nimetada. See teine maja oli roosat värvi ning jättis väga magusa mulje nagu maja oleks roosast glasuurist. Tekkis tunne, et tahaks seda maja maitsta. Riidest maja oli kohmakas. Jättis vana ja musta maja mulje
positsiooniga rahvusvahelises graafikas või muude väliste asjaoludega. Selle populaarsuse põhjus peitub, nagu Kristjan Raua puhul, sügavas vastavuses rahvuslikule mõtte- ja tundelaadile. Viiraltile ja Rauale on ühine ka kõrge kunstnikueetika, raugematu perfektsionism vormis sisulise täpsuse nimel. Me tunneme Kristjan Rauda ka huvitava maalijana, Viiralt omakorda alustas 1920.aastate algul lootusandvalt skulptuuristuudiumi. Ent Raua põhialaks kujunes joonistus, Viiraltil estamp. Kahe suure isiksuse keskendumisel graafikale oli otsustav mõju tugeva omapärase graafikakoolkonna väljakujunemisele eesti kunstis. Mõju pole avaldunud niivõrd stiil mis kummalgi meistril on liiga ,,isiklik", selleks et olla järgitav -, kuivõrd vaimsus ja mustvalge kunsti kultuur. Ja muidugi on siiani ületamatu mallina püsinud Viiralti harukordne virtuooslikkus kõige erinevamates graafilistes tehnikates. 1
Põhjamaade rahvusromantism on seotud ka Venemaaga. Venelased võtavad palju soomlastelt üle. Nikolai Roerich. Rühmitus Mir Iskustva on seotud juugendliku sümbolismiga ja selle esindaja oli Nikolai, aga tema maalis pigem rahvusromantilisi teoseid. Mäed on tähtsal kohal ja sinine värv on tema lemmik. Mõned maalivad ka selliseid maale, mis kuuluvad sinna sümbolismi hulka. Norrakate Edvard Munch. Hullumaja vahepeal, saab terveks aga hea intensiivsus kaob ära. (Viiraltil sama, lõpetab absinti joomise ära) Tema teemadeks on üksindus, armastuse kadumine, surm ja depresiivsed. Neid ta lahendab ergsate ja säravate värvidega. Psüühilisi elamusi selgitab ta kõver joon, mis seob teda juugendiga. POSTIMPRESSIONISM Nendeks hakkasid nimetama ennast kunstnikud, kes olid alustanud oma tööd impressionistidena ja hiljem selles pettusid. Valisid uue loomingusuuna enda jaoks. See suund on väga erinev, Kõik kunstnikud on hästi erinevad,
annaabi.ee 
