• tööloomad- härjad ja hobused • tööriistad muutusid vähe ➔ Koormised: • Teotöö, mis jagunes 1)rakmetegu 2) jalategu 3) abitegu • mõisavooris käimine(kui nõuti siis tuli midagi transportida) • loonurent(maksma majapidamissaadused) • Toit: rukkileib enamasti aganaleib, soolasilk, jahu või tangupuder, herned, oad. • Jook: kali ja mõdu, pühade ajal õlut. • Rootsi ajal algas kõrtside rajamine, mõisnike viinamonopol • Riietus: linane, kootud villased sukad ja põlvikud, rahvarõivas(pidulik). Pottmüts • Elamu: rehielamu(reheahi, suitsune, sest puuduvad aknad ja korsten, õlgkatus, palgid) ➔ Linnad, kaubandus ja tööstus Rootsi ajal • Rootsi ajal oli Eestis 10 linna:Tallinn, Tartu, Viljandi, Kuressaare, Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide, Rakvere, Narva ja Valga • Tallinna tähtsus kasvas(kaubavedu Rootsi-vili). Tartu roll vähenes kaubanduslinnana, Narva
50 km ulatuses tekstiilitööstus. Vene kapitalil põhinev. 2) Peterburg masinaehitus, elektroonika, polügraafia ja keemiatööstus. Ka Riia ja Tallinn kuulusid siia. Saksa ja Prantsuse ettevõtjad. Suhteliselt hästi arenenud. 3) Ukraina. Kivisüsi ja metallurgia. Prantsusmaa ja Belgia kapital. 4) Bakuu. Naftatööstus. Inglise kapital. Ülejäänu arenes põllumajanduslikult. Elatustase tööstuspiirkondades tõusis, mujal oli madal. 1900 kehtestati viinamonopol. Täiesti tavalised olid näljahädad. 1901 suri nälga 1,5 miljonit inimest. Iga 5 aasta tagant suuremad näljahädad. Viimane näljahäda 1932. Hakkas arenema teadus ja kultuur. Kuskil 20. sajandi algul algas linnastumine. Passid olid ainult linnakodanikel. Rikaste ja vaeste elatustaseme vahe väga suur. Maaelanikel oli traditsiooniline elulaad. 1862 said venelased pärisorjusest vabaks ning said omale perekonnanime. 1905 a. revolutsioon.
Asutati Kuninglik Ooper ja Kuninglik Ballett; Avati Rootsi Akadeeemia; Välispoliitikas orienteerus Rootsi Prantsusmaale; Toetati Ameerika Ühendriikide iseseisvumist; St. Barthelemy saar (kink Prantsusmaalt); Rootsis seati sisse usuvabadus; Riiki lubati asuda katoliiklastel ja juutidel; Ise rootslased usku ei tohtinud vahetada; Riigi majandusolukorra parandmiseks viidi läbi rahareform; Riigi sissetuleku suurendamiseks kehtestati viinamonopol, (talupojad ise viina ei tohi ajada); Rootsi Vene sõda 1788 1790; Lisaks Venemaale tuli sõdida Taaniga; Suur hulk Rootsi aadlikest oli sõja vastu; Tekkis Anjela liit, kuhu kuulusid Gustav III vastased. (Liit aeti julmalt laiali; Svensksundi lahing; Sõja lõpetas Värjala rahu; Sõda lõppes tulemusteta. Venemaa pidi loobuma erisuhetest Rootsiga; Gustav III kasutas sõda ära oma positsiooni tugevdamiseks;
· Moskva ja selle ümbrus- tekstiilitööstus · Peterburg ja Baltikum- moodsad tööstusharud, sealhulgas masina-, elektroonika- ja keemiatööstus. Siin valitses Saksamaa ja Prantsusmaa kapital. Raudtee ehitati väliskapitali abiga ning tähtsaim liin oli Suur-Siberi Magistral Venemaa välispoliitiline olustik 1897 viis Nikolai II, tuginedes Prantsusmaa laenukapitalile, läbi reformi, millega viis vene rubla kulla alusele. 1900 kehtestati viinamonopol Väliskaubanduses mängis väga tähtsat rolli vilja eksport. Selles osas konkureeris Venemaa USA- ga. Kuigi Venemaal arenes tööstus kiiresti, jäi ta siiski vaeseks agraarmaaks- põllumajandusriigiks. Tsarismi rahvuspoliitika Tsarism oli absoluutse monarhia Venemaa vorm. Vene tsaaride ideaaliks, eriti pärast Aleksander II tapmist, sai "ühtne ja jagamatu Venemaa." Abinõudeks selle saavutamiseks oli kohustuslik vene keel ja inimeste suunamine vene õigeusku
Nafta immutamise suhtes oli Vm I ms eel kõige tugevam. Kivisöe ja rauamaagi hankimise poolest 4 kohal. Tööstuse kiire arendamine oli pmst õige ja Vene riigile tervikuna kasulik samm, aitas kaasa Vene rahandusliku olukorra parandamisele. Witte andis tõhusa panuse Vene rublakursi hoidmiseks. Suutis Vene rubla kursi stabiliseerida, siis viis selle üle kulla alusele ja suurendas riigi iga-aastaseid korralisi sissetulekuid. Sissetulekute suurendamiseks kehtestati riiklik viinamonopol, suurendati nii otseseid kui kaudseid makse. Tehti suuri välislaene, ennekõike Prn-lt. See omakorda tähendas seda, et Vm välisvõlg kasvas ka kiiresti. 1900 oli Vm välisvõlg 4 mlrd kuldrubla, 1914 oli sellest saanud 7,5 miljardit. Poliitilised olud- Vm oli demokr mõistes Eur-st kõvasti maha jäänud. Kuni 1905 revol-ni püsis piiramatu isevalitsus. 1905 revol tõi kaasa muudatuse, keisrivõimu teatud piirangud, keisri kõrvale moodustati valimise teel duumamonarhia
annaabi.ee 
