200 sügav. · Vesuuv on kihtvulkaan, sest see on suhteliselt suur ja pikaealine, valdavalt koonilise kujuga, mis on tekkinud vulkaanilõõristnpärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. huvitavat · Juba aastaid on Vesuuvi jalamil olnud viinamarja kasvatused, sest muld on seal väga viljakas. · Vesuuvi viimase purske ajal sai surma umbes 600 viinamarjakasvanduste töölist. · Huvireisijad saavad kasutada tipu lähedale ulatuvat köisraudteed. · http://www.youtube.com/watch? v=jN5hW3OlZiQ Kasutatud kirjandus · http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/vesuuv.htm · www.miksike.ee/docs/referaadid/vulkaanid_ellyke.doc · Google pildid · http://www.youtube.com/watch?v=jN5hW3OlZiQ · http://et.wikipedia.org/wiki/Vesuuv
See on ainus tegevvulkaan Euroopa mandriosas. Vesuuvi kõige kuulsam purse toimus 24. augustil 79, mattes tuha alla Pompeji ja Stabiae ning mudavoolu alla Herculaneumi linna. Linnad mattusid nii kiiresti, et inimesed ei jõudnud põgeneda. Juba aastaid on Vesuuvi jalamil olnud viinamarja kasvatused, sest muld on seal väga viljakas. Unmissed küll teavad selle vulkaani ohtlikkusest, kuid ei lahku oma kasvandustest. Vesuuvi viimase purske ajal sai surma umbes 600 viinamarjakasvanduste töölist. Seetõttu on tollased ehitised suurepäraselt säilinud ja arheoloogilised väljakaevamised on andnud hindamatut teavet tolle aja olmest. Väljakaevamistelt leitud piltide järgi on ka selgunud, et enne seda purset oli mäel ainult üks tipp. Pärast seda on vulkaan pursanud umbes kolmel tosinal korral- umbes 32 korda. Teadaolevalt purskas Vesuuv viimati aastal 1944. Kuigi Vesuuvi kraatri põhjast on viimasest purskest saadik vaid auru ja
3. Andmed Vesuuvi kohta 3 See kuulus vulkaan on 1277 meetrit (4190 jalga) merepinnast kõrge, kraater on 600 meetrit lai ja 200 sügav. Vesuuv on ainuke tegevvulkaan tervel Euroopa mandril. Juba aastaid on Vesuuvi jalamil olnud viinamarja kasvatused, sest muld on seal väga viljakas. Unmissed küll teavad selle vulkaani ohtlikkusest, kuid ei lahku oma kasvandustest. Vesuuvi viimase purske ajal sai surma umbes 600 viinamarjakasvanduste töölist. 4. Vesuuvi kuulsaim purse Vesuuvi kõige kuulsam purse toimus 24. Augustil 79, mattes tuha alla Pompeji ja Stabiae ning mudavoolu alla Herculaneumi linna. Linnad mattusid nii kiiresti, et inimesed ei jõudnud põgeneda. Seetõttu on tollased ehitised suurepäraselt säilinud ja arheoloogilised väljakaevamised on andnud hindamatut teavet tolle aja olmest. Väljakaevamistelt leitud piltide järgi on ka selgunud, et enne seda purset oli mäel ainult üks tipp. 5
peeta, siis kaugemas tulevikus nähakse suurt ohtu, sest vulkaanil on ajalooliselt olnud kalduvus äärmiselt ootamatutele ja vägivaldsetele pursetele ning sellel võivad olla hirmsad tagajärjed arvestades, et mäe ümbruses elab üle 3 miljoni inimese. Juba aastaid on Vesuuvi jalamil olnud viinamarjakasvatused, sest muld on seal väga viljakas. Inimesed küll teavad selle vulkaani ohtlikkusest, kuid ei lahku oma kasvandustest. Vesuuvi viimase purske ajal sai surma umbes 600 viinamarjakasvanduste töölist. Sellegipoolest pöörduvad inimesed tagasi mäe jalamile, kuna sealne viljakas muld võimaldab kasvatada greipe, apelsine, sidruneid, aedvilju ja maapähkleid. Suvekuudel ronivad sajad turistid iga päev piiluma üle kraatriääre. Vulkaanil roninud mägironijate sõnul leidsid nad eest suure hulga igasugust rämpsu, kaasa arvatud ka äravisatud autokumme, plastikjäänuseid ja patareisid. Itaalia Napoli linna on tabanud prügi äraveo
aastal ning tänaseks on linnast välja kaevatud kuskil 3/5. Linn on võrreldes teiste vanaaja linnadega väga hästi säilinud ning on väga heaks ajaloo allikaks. Vesuuvi ümbruses on viljakas vulkaaniline muld, mis on andnud sellele piirkonnale suurepärast taimekasvu. Selle jalamil asub arvukalt viinamarjakasvatusi. Inimesed küll teavad selle vulkaani ohtlikkusest, kuid siiski nad ei lahku oma istandustest. Just selle tõttu sai 1944. aasta purskes surma umbes 600 viinamarjakasvanduste töölist. Kuigi Vesuuvi kraatri põhjast on viimasest purskest saadik vaid auru ja suitsu tõusnud, siis peetakse seda jätkuvalt üheks maailma kõige ohtlikumaks vulkaaniks, sest see on varemgi ajaloos vaikne olnud. Kuigi purset vahetus tulevikus tõenäoliseks ei peeta, on kaugemas tulevikus selleks siiski suurt oht, sest vulkaanil on varem olnud kalduvus äärmiselt ootamatutele ja vägivaldsetele pursetele ning sellel
suuruselt teiseks hooneks (üldpinda 350 000 m²). Peale Ilusa looduse ja Doonau jõe on Rumeenias veel palju vaatamisväärsusi, nagu näiteks paljud paleed ja lossid, millest üks tuntuim on kindlasti Brani loss, mida tihti nimetatakse ka Draakula lossiks. Rumeenias on ka oma vampiiride ja Draakula teemapark, kuhu korraldatakse turismireise. Omapärased on ka maalitud seintega kloostrid, Maramure puukirikud ja kindlustatud germaani kirikud Transilvaanias. Rumeenia on tuntud ka oma viinamarjakasvanduste ja veinikultuuri poolest. Rumeenia on rikas loodusvarade poolest (kivi- ja kaalisool, rauamaak, mangaan, boksiit, hõbe, kuld). Keemiatööstuse olulisem tooraine on nafta ja maagaas, mis on ka põhilised energiaallikad. Kohalikule ning sissetoodud rauamaagile ning kivisöele tuginevad metallurgiaettevõtted. Masianehitus toodab naftatöötlemiseks vajalikke seadmeid, oluline on ka transpordivahendite ning põllumajandusmasinate tootmine. Suurte metsade tõttu on arenenud puidu- ja
Fins Bois on piirkondadest kige suurem ja ümbritseb geograafiliselt kiki kolme eelnevat piirkonda. Sealsel toodangul on täidlane ja tugev aroom, milles on tunda kerget merekliima puudutust. Bons Bois ja Bois Ordinaires on kige välimised piirkonnad ning nad on väga tugeva Atlandi ookeani kliima mju all. Nende osatähtsus üldises konjakitootmises väheneb pidevalt, kuid vaatamata sellele on sealt pärit mningad huvitavad, omapäraste aroomi- ja maitseomadustega konjakid. Viinamarjakasvanduste hektari hind kigub väga palju vastavalt sellele, millises eelnimetatud piirkonnas see asub. Loomulikult on kige hinnatumad ja kallimad Grande Champage's asetsevad kasvandused, seda peamiselt just tänu klimaatilistele tingimustele. Konjaki vanus ja markeeringud Enamus toodetavatest konjakitest on segukonjakid, nende kokku segamiseks kasutatakse erineva vanusega konjakipiiritust (eaux-de-vie). Konjakipiirituse vanuseks loetakse tema tünnis laagerdumise aega. Paljud tootjad valavad n.ö
annaabi.ee 
