haigust või isegi surma. Parasiitseeni esineb nii taimedel kui ka loomadel. Taimede parasiidid: 1. Tungaltera kasvab teraviljade viljapeades, ta on väga mürgine ning sellist vilja ei tohi toiduks kasutada. 2. Kõrrerooste kuulub roosteseente hulka ja põhjustab taimede enneaeget kuivamist. 3. Nõgiseened põhjustavad teraviljasaagi ikaldumist. Seenhaiguste vastu pritsitakse taimi pungitsiilidega (s.o. Seenemürkidega). Näiteks viinamarjadel, ilutaimedel jt. tõrjutakse jahukastet bordo vedelikuga või burgundia vedelikuga. Loomade parasiitsed seened : 1. Epitermofüütia on parasiitseen, mis elab inimese marrasnahas ja põhjutab sõrmede, varvaste, kaenlaaluste marrasnaha hävimist. On väga nakkav. Torikulised : need seened on levinud puittaimedel ja põhjustavad puude mädanemist. Torikuliste viljakehadel on eoslehekeste asemed eostorukesed. Tuntumad on kännupess, kasekäsnak, soomustorik jt
Grüner Veltlinerit. Johannisberg pakub ümarat ja hästi libisevat veini. Punasest veinidest on kuulsaim Dole ( umbes 20% üldtoodangust ), mis on Pinot Noiril põhinev segu. Tavaliselt on sellesse segatud ka Gamay`d ( neid kaht marja peab olema vähemalt 80% ) ja pisut Syrah`d või mõnd Valais` kohalikku spetsialiteeti: Cornalini või Humagne Rouge`i. Dole Blanche on punastest marjadest valmistatud valge vein, enamasti lihtne, mahlakas ja hästi libisev. Kuigi kohalikel iidsetel viinamarjadel pole erilist majanduslikku tähtsust, on nende ainulaadsus seda 6 põnevam. Cornalini ( esimest korda mainitud 1313 ) kohta öeldakse, et see mari annab mahlakat ja hästi laagerduvat veini. Viimasel ajal on see põnev viinamari hakanud üldisemalt huvi pakkuma. Humagne Rouge`i peetakse tema robustsuses heaks metsloomaprae kaaslaseks
Kilohind 5,43 eurot (85 krooni). Toitainete sisaldused 100g toidu söödava osa kohta: › Energia 163 kJ (39 kcal) › Süsivesikud 9,81 g › Suhkrud 5,90 g › Kiudaineid 1,8 g › Rasv 0,14 g › Valk 0,61 g LITŠI Litši on Hiinast pärit väike tugeva koorega vili. Viljaliha on läbipaistev, mahlane, hea lõhnaga ja magus. Sööjate kinnitusel meenutab litši sisu veidi viinamarja. Nagu viinamarjadel, on ka selle vilja keskel seeme, mis süüa ei sünni. Litšisid süüakse koorituna värskelt ja hiinapärastes toitudes kasutatakse neid sageli koos liha või kalaga. Kilohind 4,52 eurot (71 krooni). Litši sisaldab rohkesti C-vitamiini Nagu enamik taimetoite, sisaldavad litšidki vähe küllastunud rasvu ja naatriumi ning kolesterooli ei sisalda üldse. Litšid sisaldavad mõõdukas koguses polüfenoole, rohkem kui teised puuviljad. http://www.youtube
Peamine eelis kuivjää kasutamisel tavalise vee ees on, et sellest ei jää viinamarjade juurde lisavett, mis vähendaks viinamarjasuhkru ja alkoholi kontsentratsiooni veinis. Kuivjääd kasutatakse viinamarjade jahutamiseks. Süsihappegaas, mis tekib kuivjääst sublimatsiooni tõttu, settib paagi põhja, kuna on õhust raskem. Settinud süsinikdioksiid tekitab hapnikuvaese keskkonna, mis aitab ära hoida bakterite kasvamise viinamarjadel, kuni on aeg alustada kääritamisprotsessi soovitud pärmisordiga. 10 4. Erisoojus Erisoojus on füüsikas soojushulk, mis on vajalik ühikuliste massidega ainekoguste temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. SI-süsteemi mõõtühik on J·kg -1·K-1 ja selle enimlevinud tähiseks on ,,c" täht. Nii koolifüüsikas kui ka mujal kasutatakse erisoojust tüüpiliselt mitmesuguste soojusbilansi ülesannete lahendamisel
5. Teine fermentatsioon rõhukindlas roostevabas terasest tangis dosage ja pärmi lisamisega. Veini tekib süsihappegaas. 6. Setitamine, filtreerimine ja pumpamine puhtasse tanki, kus toimub teine dosage. 7. Uus filtreerimine ja pudeldamine. C. Injection Method: 1. Valmistatakse kuiv vein, on lubatud kohe lisada suhkrut. 2. Enne villimist lisatakse mehhaaniliselt süsihgappegaas. Magusate veinide valmistamine A. Late harvest ehk vendange tradive ehk auslese veinid. Naturaalsed dessertveinid. Viinamarjadel lastakse üle küpseda. Marjadesse tekib suur hulk suhkruid. Sageli lastakse marjadel nakatuda väärishallitusega (botrytis). Kääritatakse suhteliselt madala alkoholisisaldusega magus vein, mida sageli arendatakse tammevaadis. B. Magustatud veinid. Enne fermentatsiooni lisatakse virdele kontsentreeritud viinamarjamahl, et tõsta virde suhkrusisaldust. Seejärel kääritatakse madala alkoholisisaldusega magus vein. On võimalik, et kõike seda tehakse ka
eriti tähtis perioodil, mis järgneb veraison´ile (võtmestaadium, mil viinamarjakestad hakkavad tumenema või muutuvad läbipaistvaks, kui tegu on valgete viinamarjadega). Pärast veraison'i, kui viinapuul on harilikult piisav suhkruvaru, suunatakse liigsuhkur marjadesse. Lõpuks muutub see liigsuhkur alkoholiks ja seepärast saabki viinamarjamahlast valmistada veini. Ent küpsemine ei tähenda ainult suhkru akumulatsiooni. Kasvavatel viinamarjadel on üsna suur happesus, kuid küpsemise käigus suhtelised happesuse tasandid vähenevad, soodustades veini tasakaalustatust. Küpsemise käigus kujunevad ka erinevad maitsekomponendid. Samal ajal kasvab ka fenooliühendite hulk, mis annavad punasele veinile värvi ja parkainesuse, samal ajal kui parkained muutuvad toorestest ja kirbetest küpseiks ja mahedaiks. Koha valik Enne kui istutada ühtki viinapuud, seisab ees otsustava tähtsusega tegu - koha valik. Peale
see on eriti tähtis perioodil, mis järgneb véraison´ile (võtmestaadium, mil viinamarjakestad hakkavad tumenema või muutuvad läbipaistvaks, kui tegu on valgete viinamarjadega). Pärast véraison´i, kui viinapuul on harilikult piisav suhkruvaru, suunatakse liigsuhkur marjadesse. Lõpuks muutub see liigsuhkur alkoholiks ja seepärast saabki viinamarjamahlast valmistada veini. Ent küpsemine ei tähenda ainult suhkru akumulatsiooni. Kasvavatel viinamarjadel on üsna suur happesus, kuid küpsemise käigus suhtelised happesuse tasandid vähenevad, soodustades veini tasakaalustatust. Küpsemise käigus kujunevad ka erinevad maitsekomponendid. Samal ajal kasvab ka fenooliühendite hulk, mis annavd punasele veinile värvi ja parkainesuse, samal ajal kui parkained muutuvad toorestest ja kirbetest küpseiks ja mahedaiks. 4. VIINAMARJASORDID
annaabi.ee 
