Tema neljast jutust on tuntumad "Tühi jutt, tühi lori, tühi asi, tühi kõik", "Kalendritegija kimbus". Esimeses räägib Faehlmann viljaikalduse põhjustest ja hoiatab kergeusklikke talupoegi väljarändamise eest. Teise jutu teemaks on humoristlik lugu kalendritegijast, kellega ei ole keegi rahul ja kellele esitatakse risti vastukäivaid nõudmisi. Küll süüdistatakse teda jumalasõnaga liialdamises ja selle puudumises, küll viinajoomise mahategemises ja selle soosimises jne. Faehlmanni jutuloomingut iseloomustavad vesteline laad, huumor, teravmeelne sõnakasutus ja tabav olukordade kujutamine. FRIEDRICH REINHOLD KREUTZWALDI (1803 1882) TÄHTSUS 1. Kreutzwald oli üks esimesi haritud eestlasi, kes jõudis 1833. aastal Tartu Ülikoolis kõrghariduseni. Ta töötas pensionipõlveni Võru linnaarstina. 2
tühja sare peal". 1840. aastatel läks ilukirjandusliku raamatu tegemine peaaegu täielikult eestlastest autorite- tõlkijate kätte. Kuigi suurem osa ilmunud teostest olid ikka veel mugandatud tõlked saksa rahvaraamatust, ilmus ka kirjanduslukku läinud trükiseid. Faehlmanni ettepanekul tõlkis ja eestipärastas Kreutzwald J. H. D. Zschokke karskusjutustuse ,,Die Brannteweinpest", mis ilmus 1840. a pealkirjaga ,,Wina-katk". Raamatus kirjeldab Kreutzwald viinajoomise hävitavat mõju rahvaste ja üksikute inimeste suhtes ning soovitab viina täielikku mahajätmist. Kreutzwaldi 1843. a trükivalgust näinud ,,Sippelgas" kujutab endast kogumikku nõuandeid lastekasvatuse, majapidamise ja tervishoiu alal ning muid vaimuharivaid jutte ja luuletusi. Talurahva laiskust, rumalust, vargusi, pettusi ja ennekõike joomist mõistab hukka ka Peter August Friedrich von Mannteuffeli jutustus ,,Aiawite peergo walgussel". Lisaks talurahva
Kirikule oli antud hariduse, propaganda ja elanikkonna üle arve pidamise alal ametiasutuste ülesanded. Kõiki teisi usutunnistusi kiusati kurjalt taga. Kirikus käimine ja kirikumaksude maksmine olid rangelt kohustuslikud. Nõidumises süüdistati paljusid posijaid ja rahvaarste. Röövimine, vargused, pussitamised, mitmenaisepidamine, mõrvad ja vägistamised olid igapäevased asjad. 17. saj. Tõi olemasolevatele pahedele juurde kaks uut: tubakasuitsetamise ja viinajoomise. Kõikjal kerkis kõrtse. Karl XI valitsusaeg *Karl XI reformid 1680. a. Surus kuningas läbi otsuse reduktsiooni läbiviimiseks kogu riigis. Baltisaksa aadlikelt võeti riigile kõik rootsi ajal läänistatud maad ja kõik varem saadud maad, mille valdusõigust nad dokumentaalselt tõestada ei suutnud. Liivimaal läks riigi kätte 5/6 ja eestimaal üle poole mõisatest. Kõik talupoegade kohustused mõisa ees kanti vakuraamatusse. Taluperemehed vabastati peksukaristusest
Tema neljast jutust on tuntumad "Tühi jutt, tühi lori, tühi asi, tühi kõik", "Kalendritegija kimbus". Esimeses räägib Faehlmann viljaikalduse põhjustest ja hoiatab kergeusklikke talupoegi väljarändamise eest. Teise jutu teemaks on humoristlik lugu kalendritegijast, kellega ei ole keegi rahul ja kellele esitatakse risti vastukäivaid nõudmisi. Küll süüdistatakse teda jumalasõnaga liialdamises ja selle puudumises, küll viinajoomise mahategemises ja selle soosimises jne. Faehlmanni jutuloomingut iseloomustavad vesteline laad, huumor, teravmeelne sõnakasutus ja tabav olukordade kujutamine. KRISTJAN JAAK PETERSON 1801-1822 14. Märts 1801 emakeele päev Ta oli haritud eestlane, kes ei häbenenud oma talupoeglikku eesti päritolu ja selle märgiks (musta mulgi kuube kandis.) Ta oskas saksa, rootsi, prantsuse, inglise, vene, kreeka, ladina,
Siis juhtus asi, mis neid tõsiselt vapustas: nende vanim poeg, teine kaksik Joosu, suri haigusesse (keel paistetas nii üles, et ei saanud ena hingata). Suri ka teisi inimesi ümbruskonnas. Juula ja Jürka olid kindlad, et Joosu läheb taevasse, sest ta oli nii tagasihoidlik, vagur ja vaikne. Jõudis tagasi noor Ants välismailt koos oma koolivendadega. Jahiti, püüti kala ja vähki. Kord, aga, kui öösi vähke püüti suure lõkke ja viinajoomise saatel, leiti hommikul Ants veest surnuna, käed kellegi noore naise ümber. Spekuleeriti palju, kes naine oli kas sõbra abikaasa või veeneitsi, kes noore Antsu oli vette meelitanud (Pime-Mari versioon). Ants aga levitas jutte, et tema õilis poeg proovis naist uppumissurmast põõsta, kuid sai hukka. Veeneitsi lugu hakati rohkem uskuma siis, kui Ants oma poja tarbeks oma maa peale eraldi matmiskoha tegi ning ta naisega ühes kirstus maha mattis. Inimesed uskusid, et tegelikult oli
Balti-saksa ajalehed pidasid aga uut väljaannet üleliigseks ja vaidlesid selle asutamise vastu. Ka mitmes eesti haritlased, nende hulgas Kreutzwald ja Koidula, ei olnud Jakobsoni algatusest vaimustatud, kartes Peterburis ilmuva ajalehe sattumist vene poliitiliste ringkondade mõju alla. Peagi olid CRJil ajalehe väljaandmise lootused kokku varisenud ning ta hakkas uuesti viljakamat kaastööd tegema ,,Eesti Postimehele". Juba veebruaris ja märtsis ilmunud artiklid, milles Jakobson võitles viinajoomise kui raske sotsiaalse pahe vastu ning tegi mõisnikud selle eest vastutavaks. Kõik see äratas valitsevates ringkondades pahameelt. Jakobson kirjutas ajalehes ,,Eesti Postimees" järgmised artiklid :"Rahvas ja seisus"; "Rahva kasvatamisest"; "Veel mõni sõna põllutöö asjust"; " Uraal-Altai keeleselts"; " Mis meil hädasti tarvis tähele panna"; arvustus "Koli-raamat"; "Mõnest uuest raamatust"; "Raamatute hinnast"; "Ema armastusest"; "Meie küla- ja kihelkonnakoolid"; "Eesti
annaabi.ee 
