enam tarvitatavad heliredelid sugugi veel ei ole kaotand oma eluõigust. See diatooniliste helide-rea käsitlus viis vabanemisele kivistund duur-moll-skaalast ja lõpliku konsekventsina isegi iga üksiku heli täielisele vabale käsitlusele meie kromaatilises kaheteistkümne-helisüsteemis." Selles kirjutises rõhutas Bartók puhtmuusikalist ja teaduslikku huvi nende viiside vastu ja täheldas samu püüdeid Stravinski teostes -- värskendada kunstmuusikat "viimaseist sajandeist mõjutamata talupoja-muusikaga." Ungarlikkust mainis Bartók siin minevikus, seoses varem ungari rahvamuusikana tuntud viiside kasutamisega. muusika rahvuslikkuse mõistmises hakkas tal tekkima konflikt seoses soome muusikaga: rahvuslikkus seostus rahvusromantilise ideestikuga, aga moodsam kunst kasutas folkloori hoopis teisiti.
Kultuurrahvad on kõik suhtunud muusikasse teadlikult ning loonud omad muusikateooriad Muusika on kõigi vanade kultuurrahvaste jaoks olnud kõrgeim kõikidest kunstidest, talle on omistatud jumalikku päritolu Muusika abil püüti universumi korrast aru saada Muusika ei eksisteerinud iseseisva kunstiliigina, vaid koos tantsu ja poeesiaga Kaugete aegade muusika kohta võib teha vaid oletusi. Varaseimad loetavad muusika üleskirjutused pärinevad alles Vana-Kreeka kultuuri hilisest järgust, viimaseist sajandeist enne Kristust. Sõna muusika tuleneb kreekakeelsest sõnast musik (muusade kunst), mis hõlmas poeesiat koos muusika ja tantsuga. Alles hellenismiajastul (330-146 eKr) võib rääkida poeesiast ja muusikast eraldi. Muusikud ja poeedid olid kreeklaste jaoks jumaliku andega prohvetid. Kreeka kultusmuusika on seotud eelkõige valguse- ja tõejumala Apolloniga ning looduse ürgjõu ja veinijumala Dionysosega Vana-Kreeka pillid
Kultuurrahvad on kõik suhtunud muusikasse teadlikult ning loonud omad muusikateooriad Muusika on kõigi vanade kultuurrahvaste jaoks olnud kõrgeim kõikidest kunstidest, talle on omistatud jumalikku päritolu Muusika abil püüti universumi korrast aru saada Muusika ei eksisteerinud iseseisva kunstiliigina, vaid koos tantsu ja poeesiaga Kaugete aegade muusika kohta võib teha vaid oletusi. Varaseimad loetavad muusika üleskirjutused pärinevad alles Vana-Kreeka kultuuri hilisest järgust, viimaseist sajandeist enne Kristust. Sõna muusika tuleneb kreekakeelsest sõnast – musikē (muusade kunst), mis hõlmas poeesiat koos muusika ja tantsuga. Alles hellenismiajastul (330-146 eKr) võib rääkida poeesiast ja muusikast eraldi. Muusikud ja poeedid olid kreeklaste jaoks jumaliku andega prohvetid. Kreeka kultusmuusika on seotud eelkõige valguse- ja tõejumala Apolloniga ning looduse ürgjõu ja veinijumala Dionysosega Vana-Kreeka pillid
eestlastel taevavaimu ja veelgi varem hingestatud taevast.(Loorits, 1932). Mida tähtsamale kohale tõusis rahva elus põllutöö, seda enam hakati taotlema haldjate poolehoidu, kellest arvati olenevat viljasaak. Erilise koha omandasid viljahaldjas Peko, Lõuna-Eesti viljakushaldjas Tõnn, äikesevihmahaldjas Pikker või Kõu, majahaldjas Taara, taevahaldjas Jumal jt. Mida enam ihati õnnistust põllule ja karjale, seda hoolsamini teeniti haldjaid ja seda keerukamaks muutusid lõikuskombed. Viimaseist põllule jäänud kõrtest tehti lõikuse lõpul Peko vihk, mida hoolega ületalve hoiti. Sellega taheti otsekui alal hoida vilja sigivust ja elujõudu järgnevaks suveks. Haldjaile ohverdati põllupeenral või aianurgas ning metsas mättal või kivihunnikul. Allikate, jõgede ja järvede haldjaile heideti ohvriandidena vette sellised asjad, mis vett ei reosta (metallehted ja raha). Lõuna-Eestis öeldi kaitsevaimude kohta ürgsemaid nimesid, nagu metsaisa, metsaema, metsavana jt
veeseisu. Veetaseme kõikumise absoluutne amplituud on siin 5,7 m. Suuremad kevadised üleujutused korduvad pikema perioodi järel. Kõrge kevadise veeseisuga aastad on olnud 1922, 1931, 1940, 1951, 1953, 1956, 1958, 1968, 1974, 1978, 1999 ja 2002.a. Veeseis taastub tavaliselt mai lõpul või juuni algul ja algab suvine madalveeperiood, mis kestab tavaliselt 3 kuud. Kuna jõed toituvad sel perioodil eelkõige põhjaveest ja sademetest, sõltub veeseis sama perioodi sademetehulgast. Viimaseist tingituna võib olla madalveeperiood 2-3 korral katkestatud lühiajaliste tulvadega. Viimased suuremad suvised üleujutused olid 1978. a. juulis ja 1997 a. ja 1998 a. suvel. Sügisene tulvade periood algab tavaliselt septembris. Selle perioodi veeseisud on enamasti madalamad kui kevadisel suurveeperioodil. Talvel tekib jõgedel jääkate tavaliselt detsembri teisel dekaadil. Soomaa rahvuspargi uhkuseks ja vaatamisväärsuseks on rabad. Kaitseala väärib kindlalt oma
alates ,,Kõrboja peremehest". ,,Tões ja õiguses" kunstlikkude ehitusvõtete tähtsus kasvas osast ossa ja ,,Elus ja armastuses" see on juba teljeks. 1907-1917, selle 10-aastase ajavahemiku, kestel ei ole . . T. kunstliku võtte tähtsusest olnud arvatavasti kuigi teadlik. 1922.-1932. aastate vahemaal (,,Kõrboja peremehest" ,,Tõde ja õigus" IV-ni) rakendab autor oma romaanide ehituses kunstlikku võtet juba päris järjekindlalt ja see on viljastanud . . T. loomingut. ,,Tõe ja õiguse" viimaseist köiteist alates tõuseb kunstliku ehitusvõtte rakendus . H. T-l eriti artistlikuks. Ka seni viimane romaan ,,Ma armastasin sakslast" (1935) tõestab seda. Oletades, et autori loominguliseks lähtekohaks on olnud psühholoogiline probleem, on selle kandjaks peamiselt romaani naistegelane, sakslane Erika. Tema isoleeritud seisukord seltskonnas, tema arenematus armuasjus, tema autoriteetne vanaisa, tema rahvus, tema
annaabi.ee 
