Katterakud eritavad ka valguslist sisemist faktorit, mis seob B12-vitamiini ja on asendamatu imendumisel peensoole lõpposas. Sisemise teguri puudus tekitab raske kehvveresuse. Soolhappe teke kattekudedes üks teooria HCl tekkest maonäärmete katterakkudes. Verest siirdub katterakkudesse vett, mis rakus oleva ensüüm karboanhüdraasi toimel liitub süsinikdioksiidiga. Tekkinud süsihape dissotseerub. Vesinikioonid ning vereringest pärit kloriidioonid kanduvad rakusisestesse viimajuhadesse. Maomahl muutub sel teel tekkiva HCl toimel tugevalt happeliseks. Mao seinas tsirkuleeriv venoosne veri on seega aluseline, eriti pärast söömist, sest vereringest katterakkudesse sattunud kloriidioonid asenduvad vastupidises suunas liikuvate vesinikkarbonaatioonidega. Pepsinogeen ja pepsiin. Mao pepsiini toimel algab valkude lagundamine maos. Maonäärmete pearakkudes sünteesitakse ensümaatiliselt inaktiivne pepsinogeen
Katterakud eritavad ka valguslist sisemist faktorit, mis seob B12-vitamiini ja on asendamatu imendumisel peensoole lõpposas. Sisemise teguri puudus tekitab raske kehvveresuse. Soolhappe teke kattekudedes üks teooria HCl tekkest maonäärmete katterakkudes. Verest siirdub katterakkudesse vett, mis rakus oleva ensüüm karboanhüdraasi toimel liitub süsinikdioksiidiga. Tekkinud süsihape dissotseerub. Vesinikioonid ning vereringest pärit kloriidioonid kanduvad rakusisestesse viimajuhadesse. Maomahl muutub sel teel tekkiva HCl toimel tugevalt happeliseks. Mao seinas tsirkuleeriv venoosne veri on seega aluseline, eriti pärast söömist, sest vereringest katterakkudesse sattunud kloriidioonid asenduvad vastupidises suunas liikuvate vesinikkarbonaatioonidega. Pepsinogeen ja pepsiin. Mao pepsiini toimel algab valkude lagundamine maos. Maonäärmete pearakkudes sünteesitakse ensümaatiliselt inaktiivne pepsinogeen
µm suurust kotikest, mille moodustavad suured sekretoorsed pankreotsüüdid, aatsinuserakud. Aatsinuse rakkude ülesandeks on sekretoorse funktsiooni teostamine. Aatsinuse rakud sisaldavad subnukleaarselt ergastoplasmat, raku apikaalses osas paiknevad suured prosekreedi e sümogeeni sõmerad. Aatsinuse viimasüsteem algab pika kitsusega, see koosneb ühekihilisest lameepiteelist. Aatsinuste valendikku jäävad tsentroatsinoosed rakud, mis moodustavad lülijuhade algusosa. Kitsused avanevad viimajuhadesse (ühekihiline prismaatiline epiteel). Sagarikusisesed juhad ühinevad sagarikevahelisteks juhadeks, viimased paiknevad sidekoelistes sagarikevahelistes septides. Viimajuhad liituvad ning suubuvad pankreasejuhasse. Pankreasejuha paikneb elundi sisemuses elundi sabast kuni peani ja koos sapijuhaga avaneb duodeenumi valendikku. Kõhunäärme endokriinne osa moodustab 1-2% elundi mahust. Heledad endokriinrakkude moodustised kõhunäärmes kannavad pankrease e Langerhansi
Sagarike vahel paiknevad sagarikevahelised juhad ja pankrease peajuha, mis avaneb koos ühissapijuhaga kaksteistsõrmikusoolde Aatsinuse rakkude e pankreotsüütide ülesandeks on sekretoorse funktsiooni teostamine, apikaalses osas paiknevad sümogeeni sõmerad Aatsinuse viimasüsteem algab pika kitsusega (koosneb ühekihilisest lameepiteelist) kitsused avanevad viimajuhadesse (ühekihiline prismaatiline epiteel) viimajuhad liituvad ning suubuvad pankreasejuhasse koos sapijuhaga avaneb duodeenumi valendikku Rakkude toodetud insuliin langetab veresuhkru taset – ta reguleerib glükoosi transporti rakkudesse (lihased, rasvkude) ja stimuleerib glükolüüsi ja glükogeeni sünteesi HINGAMISORGANITE ÜLDINE ISELOOMUSTUS Hingamisaparaadi moodustavad hingamisteed ja kopsudesse koondunud respiratoorne kude
(mis on ripsmetega varustatud), need ühinevad munandimanusese peaosas üheks munandimanuse juhaks. Väänilised seemnetorukesed sisaldavad nii Sertoli rakke kui ka erinevas arenguastmes olevad seeemnerakke spermatogeenne epiteel e iduepiteel). Väljaspoolt ümbritsetud basaalmembraaniga, mida toodavad peritubulaarsed epiteelirakud (müeloidsed rakud, vajalikud spermatiidide vabanemiseks Sertoli rakkudest ja spermide suunamiseks viimajuhadesse.) Vääniliste seemnetorukeste vaheruum Seal paiknevad veresooned, lümfisooned ja närvid. Vastutab munandi immunoloogilise vastuse eest, sisaldab hormoone, testosterooni ja oksütotsiini tootvaid Leydigi rakke, mis vahendavad endokriinseid signaale. seal paiknevad fibroblastid, makrofaagid, nuumrakud, lümfotsüüdid 3. Sertoli rakud Toetav ja toitainetega varustamise funktsioon. Vahendavad ka väljaspoolt tulevaid androgeenseid signaale arenevatele seemnerakkudele – otsustab,
annaabi.ee 
